Kultuurikuma Sotši olümpialt

Nii ava- kui lõpupidu kujutas endast uhket vaatemängu, mida suudab pakkuda vaid Venemaa, ent leidus ka põnevaid kultuuri­seoseid Eestiga.

Tartu maratoni tarvis meil lund ei jätkunud. Söandan kahtlustada, et tegu on meie variandiga globaalsest soojenemisest.

Ometi peeti taliolümpiamänge, ehkki lähedast sugulust antiikoriginaaliga need õieti kuulutada ei saa. Ma ei kujuta hästi ette, et oliivipuusalus läheks väga vaja suuski või uiske.

Nagu ikka ja alati, kui Venemaal on tulemas rahvusvahelised suursündmused, tekkis ägedaid vastuolusid.

Kostis süüdistusi korruptsioonis, korraldati demonstratsioone inimõiguste (seekord geide ja lesbide õiguste) rikkumise vastu, protestisid tšerkessi aktivistid (Sotšit peetakse genotsiidipaigaks, sest siin asus Tšerkessia keskus, kuni Venemaa selle 1864. aastal vallutas ja kohaliku rahva minema küüditas), terroritegudega ähvardasid Tšetšeeniaga seotud rühmitused.