Lisaks Eesti esinejatele astuvad Kumu ÖÖl üles hinnatud Saksa techno-rocki duo Mouse on Mars, Londoni shoegaze punt Seefeel, Andrew Hung müraelektroonika duost Fuck Buttons, underground-tantsumuusika looja Illum Sphere Manchesterist, Euroopas tuntust koguv eksperimentaalse elektroonika artist Mujuice Venemaalt, kauneid helimaastikke vormiv Marsen Jules, Rootsi indie-punk-jazz artist Thus:Owls ning psühhedeelset popmuusikat viljelev Soome ansambel Eleanoora Rosenholm.

Oodatud suve alguse muusika- ja kunstipidu Kumu ÖÖ, mis sel aastal on osa Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmist, toob publiku ette 13 artisti kolmel laval. Festivali raames on avatud ka Kumu tänavuse kultuuripealinna aasta suursündmus, digitaalkunsti näitus gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur”. Kumu ÖÖ päralt on reedel kogu Kumu alumine korrus koos kolme saali ja sisehooviga. Avatud on baarid ja kohvikud ja Tuborg Green Bar Kumu hiigelliftis, mis viib teid 5. korruse näitusele. Pidu Kumus kestab kogu öö kella 21st kuni hommikul 04:00ni!

Kumu ÖÖ piletid on saadaval hinnaga 20, 25 EUR Piletilevist, Ticketprost ja kohapealt, ISIC-kaardiga piiratud kogus 15 EUR.

Ürituse korraldaja on Musiccase OÜ koostöös Kumu Kunstimuuseumiga ja festivaliga Hea Uus Heli. Festivali esitleb Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, festivali peatoetaja on Tuborg ning toetajad Smirnoff, Briti Nõukogu, Tallinna Goethe Instituut, Rootsi Suursaatkond, Soome Suursaatkond, ERR, Postimees, Rada7.ee ja RGB.

Ajakava ja artistide tutvustused:

AJAKAVA:

Reedel, 20. mail

Uksed avame 21:00

Fuajee:

21:30 — 22:15 Laulan Sinule (EE)

22: 30 — 23:30 Maria Minerva (EE)

23:30 — 01:00 Illum Sphere + VJ (UK)

01:00 — 02:30 Andrew Hung DJ (Fuck Buttons) (UK)

02:30 — 04:00 Mujuice (RUS)

Auditoorium:

22:00 — 22:45 Imandra Lake (EE)

23:00 — 00:00 Thus:Owls (SWE)

00:30 — 01.30 Multiphonic Rodent (EE)

01:45 — 03:00 Marsen Jules (GER)

*auditooriumi saal on piiratud istekohtadega. Et tagada sissepääs, soovitame enne esineja alustamist saali minna

Suur näitusesaal:

22:15 — 23:00 Väljasõit Rohelisse (EE)

23:15 — 00:15 Eleanoora Rosenholm (FI)

00:30 — 01:45 Seefeel (UK)

02:00 — 03:30 Mouse on Mars (GER)

5. korruse näitusesaal:

21:00 — 00:00 avatud näitus gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur”

ARTISTID:

Andrew Hung DJ (Fuck Buttons) (UK)

Bristoli eksperimentaalse mürapopi duo Fuck Buttons üks osapool Andrew Hung  kostitab põhitöö kõrvalt Ühendkuningriigi tantsupõrandaid joovastavate  dj-settidega. Tema eripakkumiseks on krautrocki rütmidest, technost ja õige tavatu maiguga klubitümakast keeratud kosmilise noodiga kokteilid. Fuck Buttonsi nimeline saundi-arhitektide tandem on juba aastast 2004 püstitanud barokseid mürakatedraale seniavastamata tantsugalaktikatele, toestades  küütlevaid sündikäike ja psühhedeelset suminat vankumatu tribal-rütmide karkassiga. Nii nende esikalbum „Street Horrrsing” (2008) kui 90ndate saundivõluri Andrew Weatheralli produtseeritud teine kauamängiv „Tarot Sport“(2009) on pälvinud kriitikutelt ülistavaid arvustusi. Hetkel on mehed salvestamas oma kolmandat kauamängivat

Eleanoora Rosenholm (FIN)

Eleanoora Rosenholm on Soome kultusliku plaadifirma Fonal hetkel kuumemaid nimesid. Eesti publikule juba tuttav artist saabub Kumu ÖÖle oma värskeimat albumit “Hyväile minua pimea tähti” esitlema. Suurema osa ER muusikast ja laulusõnadest on loonud Soome kunstilise popmuusika “hall kardinal” Mika Rättö (Kuusumun Proffeetta, Circle, Rättö ja Lehtisalo jne). Kontsertidel esineb bänd seitsmeliikmelisena (sh kaks trummarit ja neli süntesaatorit). ER-i esikalbum, mõrvarlike tekstidega geniaalne pop-plaat “Vainajan muotokuva” (2007) troonis Soome kriitikute edetabelite eesotsas ja kandideeris ka Emma muusikaauhinnale. 2008.a. septembris ilmavalgust näinud järg “Älä kysy kuoleilta, he sanoivat” on toonilt eelkäijast tumedamgi, segades eelarvamustevabalt kokku õõvastavate laulusõnadega süütut popmuusikat, krautrocki ja elektroonikat. Uus Kumu ööl esitletav album on muusikaliselt on eelkäijatega võrreldes veelgi laiema ampluaaga, ideede- ja nüansirohkem, ulatudes kaasakiskuvast kunstpopist kuni sümfoonilise rockini, riivates siin-seal ka ambienti ja enigmalikku süntesaatoripaatost. Need, kel on õnnestunud Eleanoora Rosenholmi näha varasematel külaskäikudel teavad, et oodata on unustamatult psühhedeelset tantsupidu.

Illum Sphere (UK)

Manchesterist pärit Illum Sphere on üks neist tabamatutest klubimuusika trendisuunajatest, kes orienteeruvad vabalt käesolevas hetkes ega lase end mõjutada mistahes stiilipiiridest. 2009. aastal ilmunud ja ohtralt tähelepanu pälvinud esik-EP-le „Incoming“järgnenud EP-d — „The Plan Is Dead, Long Live The Plan”, „Titan” ja värskeim üllitis „Dreamstealin“ — õigustasid ning ühtlasi võimendasid algset kumu. Tõelist läbimurret ennustatakse aga veel käesoleval aastal ilmuva debüütalbumiga, mille väljaandjaks on hoolikalt artiste valiv leibel 3024. Kauamängiva  valmimist on osaliselt pidurdanud IS staatus nõutud remiksijana, kelle kätt on saanud tunda Mr Scruff, Foreign Beggars, Zed Bias, Kidkanevil ja paljud teised. Kuigi IS-i otseseks eesmärgiks ei ole kunagi olnud produtseerida klubimuusikat, on tema vaheldusrikas hip-hopist psühhedeelia ja jazzi kaudu technoni kulgev bassipõhine looming tänapäevases otsivama vaimuga klubikeskkonnas kindla koha leidnud. Pole ime, et Illumit on nimetatud üheks unikaalsemaks artistiks UK klubimaastikul. Siinne esinemine on eriline ka põhjusel, et esmakordselt astub IS väljaspool kodumaad lavale koos VJ Emmanuel Biard’iga.

Imandra Lake (EE)

Legendaarse shoegaze ansambli Pia Frausi liikmete Rein Fuksi ja Eve Kompi mullu käima lükatud kooslus Imandra Lake teeb müra ja kajasegast shoegaze muusikat, kuid vähem popilikult ja pigem rahulikult, valades indie-dreampop maatriksisse sügavamaid meeleolusid ning käies ära ka kergelt tumeda folkmuusika piirimail. 2010. aastal ilmunud ning kriitikute soosingu pälvinud Imandra Lake’i debüütalbum “Seesamseesam” on mõtlik ja unistav plaat, mida ei tasu kuulata kiirustades. See on matk, mille teejuhid on muusikud, kes justkui vaatavad meie poole kuskilt ülevalt ja laulavad, mida nad näevad pilvekõrguselt ja mägede otsast. Nad jutustavad meile muusikaga kõigest väiksest ja lähedasest, mis näib nii fantastiline. Kasutavad selleks müraseinu, rikkalikku pillivalikut, minimalistlikku lüürikat ja emakeelt. “Imandra Lake on kui Pia Frausi pöördumine kodustele radadele, matkapaunas kaikuv feedback ja kimp nukkermagusaid meloodiaid tulevasele albumile. (Erkki Tero, Eesti Pops 1)

 

Laulan Sinule (EE)
Laulan Sinule on psühhedeelsete elementidega popi sugemetega tantsuline bänd. Hetkeseisuga pooled oma vähestest kontsertidest Soomes andnud kollektiiv esitleb Kumu ÖÖl oma debüütalbumit “Debüüt” Kui soovite kuulda midagi uut, eestikeelset ja omapärast, siis siin ta on! Tere tulemast lahedate kontseptsioonide maale, kus plaate ei anna välja plaadifirmad ja lauldakse sinule. Lauldakse elust, armastusest, ilusatest tüdrukutest, acidist, pannkookidest, kilekottidest, porganditest ja väga paljudest muudest asjadest, mis jäävad päikesetõusu ja loojangu vahele. Muusikalise kompositsiooni autoriks Taavi Tulev, kes on oma süvaelektroonika kapist välja murdnud ja laseb analoogsüntekatel voolida ehedat elulist elektroonilist glamuurset eestikeelset popmuusikat. Madis Nestor, biit.me

Maria Minerva (EE)

Maria Minerva loob koduste vahenditega unenäolisi ballaade, õhulisi lo-fi instrumentaale, hämarat art-pop’i ja äraspidiselt erootilist disco-non-disco tantsumuusikat. Ta on Eesti esimene hüpnagoogilise popi staar.  Kunstiteadlasest melomaani Maria Londoni tudengikorteris salvestatud muusika on nüüdseks jõudnud üleilma blogosfääri ning saanud mainekate muusikaväljaannete kriitikute lemmikuks.  USA  sõltumatu plaadifirma Not Not Fun on tänavu üllitanud nii MM kassettreliisi “Tallinn at Dawn” kui 12-tollise “Noble Savage”. Peagi on oodata ka täispikka albumit.  

Marsen Jules (GER)

Dortmundist pärit Marsen Jules (Martin Juhls) saabub Eestisse, et tutvustada oma juuni alguses ilmuvat uut albumit “Nostalgia”, mis on stiilipuhas näide marsenlikust melanhooliast ja rohkem kui kunagi varem kõlavad sellel juba ammu MJ huviorbiidis olnud orkestraalsed elemendid. MJ on tuntud ka varjunimede all Krill.Minima ja Falter, Marsen Jules nime all on aga toimunud läbimurre internetiartistist nimeka plaadifirma City Centre Offices (Arovane, Ulrich Schnauss, Static) kaudu omaenda leibeli Oktaf loomiseni. MJ muusikat võib võrrelda kirevaist helifragmentidest ja tsitaatidest tihke atmosfääriga, mis lisaks muusikainstrumentide või helitööde katkete sisaldab ka helipilke nagu klaasi klirin, flötisti hingetõmme või kitarriakordi vahetamisel tekkiv heli.

Tulemuseks on kammerlik ja atmosfääriline, lüürilist melanhooliat ja turvalist äraolemist pakkuv helidemaailm.

Mouse on Mars (GER)

Kumu ÖÖ üheks peaesinejaks on Andi Toma ja Jan St. Werneri poolt loodud Saksamaa post-techno trio Mouse on Mars, kes alates aastast 1993 on eksperimenteerinud techno, ambienti, dub’i, rocki, krautrocki ja punk-mõjudega, üllatades aastal 2007 fänne ja muusikapressi projektiga Von Südenfed, milles lõi kaasa The Falli ninamees, postpunk-legend Mark E. Smith. Mouse on Marsi imelist maailma aitab kõige paremini illustreerida Jan St.Werneri enda kommentaar: “Arvan, et meie muusika ei funktsioneeri päris hästi. Mitte et see oleks halvasti tehtud, kuid see pole ei päris hea tantsumuusika ega päris hea kuulamise muusika ega ka päris hea akadeemiline muusika”. Oleme pisut segaduses ja kaotsi läinud erinevate võimaluste vahel. Meie tööks on hoida pinget erinevate olukordade ja võimaluste vahel.” Tulemuseks on täiega rokkiv kontsert, mis põimib klubirütmid ja eksperimentaalse muusikamaailma selliseks tervikuks, mida on võimalik kogeda vaid just sel õigel ajahetkel õiges kohas. Kumu ööl aitavad taolise tunde saavutamisele kaasa ka aasta teises pooles ilmuva uue albumi lood.

Mujuice (RUS)

Mujuice (Roma Litvinov) on Moskvas sündinud noor artist, kes on tänase Vene elektroonika-skene esinumbreid ja edulugusid ning keda kiitnud nii Pitchfork kui mitmed teised rahvusvahelised väljaanded. Oma muusikas põimib Mujuice osavalt robotlikud klikid-sämplid elusmuusikakihtide ja tundelise meloodiaga. Tiireldes osavalt žanripiiride vahel, kasutab ta mänglevalt nii akustilist jazzi kui pseudo-sümfoonilist muusikat, lõikudes ja töödeldes neid click’n’cut- ja mikro-sämpel-tehnikaga. (Mõtle Šostakovitšile, mida hekseldatud elektrisaega!). “Mujuice on avanud täiesti uue peatüki Vene Popmuusikas. Ta on suutnud ühendada kaks peaaegu et vastandlikku elementi — romantilis-depressiivne Vene rock ja ennastunustav klubimuusika.” Artem Troitski

Andekat noort elektroonika-artisti võib näha sel suvel üle Euroopa kontserte andmas, sh. mainekal Sonar Festivalil.

Multiphonic Rodent (EE)
Autonoomse kodulindistaja Erkki Hõbe soolomaterjal Multiphonic Rodent’i aliase all on viie tegutsemisaasta jooksul teinud läbi evolutsiooni avangardsest elektroonikast ja kosmilisest post-rokist minimalistliku kammermuusikani ja on tänaseks jõudnud omaks võtta ka popilikumad vormid. Kombineerides punk-ätituudi koos kammerliku instrumentatsiooniga ning estraadilikke meloodiaid leidliku eksperimentalismiga on Erkki Hõbe näide loojast, keda defineerivad vastuolud, mis samas tema loomingut vürtsitavad. Kodus mängib Hõbe kõik pillid ise, aegajalt kasutades külalismuusikuid. Laivis aga tasub oodata improvisatsioonilist ühemehe-bigbändi etteastet luuperi abil. Kujutagem ette Vaiko Epliku, Pastaca, Steve Reichi, Caribou, Ariel Pinki, Uno Naissoo ja Robert Wyatti sulamit ja tulemuseks on Erkki Hõbe. Mai lõpus, nädal pärast Kumu ÖÖd esineb Multiphonic Rodent Londonis Brainlove festivalil.

  

Seefeel (UK)

Ühendkuningriigi kvartett Seefeel alustas möödunud aastatuhande 90ndate aastate algul uurimisretke shoegaze’i legendi My Bloody Valentine’i loodud kitarriefektide universumisse, sättides teekonnal leitud mürapärlid elektrooniliste biitide, loop’ide ja sämplite raamistikku. Kui bändi  varasemate  üllitiste kõlapildis domineerisid dream pop, shoegaze, ambient-techno, siis alates 1994. aastast sõlmitud lepingust plaadimärgiga Warp võib selles täheldada ka IDMi mõjusid.  Warpi alt ilmus tänavu ka Seefeeli omanimeline bändi pärandit põlistav majesteetlik comeback  album.  Värsket albumit on muuhulgas võrreldud Portisheadi plaadiga „Third”, kuid selle põhiväärtuseks on siiski Seefeeli äratuntav kajade, koorilaulukatkete, suminate ja kõige ootamatumate helidega laetud eeterlik-kihiline kõlapilt.

Thus:Owls (SWE)

Thus:Owlsi punk-jazz-indie on tundeline, jõuline ja tahumatust punk-vaimsusest kantud. Bändi hingeks on Rootsi lauljanna Erika Alexandersson, kelle CVd kaunistab nii Rootsi Grammy nominatsioon improbändi The Moth liikmena kui liikmestaatus Lonely Deari ja Patrick Watsoni tuurikoosseisudes. Nimetatud bändidest on muusikuid ka Thus:Owls ridades — Montrealist pärit Patrick Watsoni kitarrist Simon Angell ja Ola Hultgren Lonely Dearist. “Erika Alexanderssoni hääl köidab sinu tähelepanu hoobilt: tugev, samas õrn, lõikavalt selge, aga suitsuselt kähe. See kasvab, muutub ja areneb läbi albumi — taustavokaalikoorides, karjatusteks paisuvates kulminatsioonides ja folgitunnetusest kantud beat-luules. Album koosneb peentest kompositsioonidest, milles iga noot ja rütm on täiuslikkuseni mõtestatud. Puhkpillid-keelpillid tantsivad bassi ja trummidega, klaveri meloodiakatked kerkivad ja hääbuvad siis olematusse. Ootuspärased muusikalised tavad jäävad siin kõrvale, peamine on tunne ja meeleolu. Midagi nii ilmekat ja täiuslikult detailset ei ole me Efterklangi “Parades” albumist saadik kuulnud.” The Line of Best Fit.

Väljasõit rohelisse (EE)
Siin restoranis on pleekinud laudlinad, kristallkarahvinid, Gruusia brändi, kulunud sametpintsakud ja sulgedest kroonid. Saadakse kokku, minnakse lahku ja tantsitakse. Atmosfääris on melodraamat. Joobumust ja loobumust! Läbi suitsuloori võib silmata Mati Unti, kes õhtustab Klaabu, Sonic Boomi ja tundmatu Siberi šamaaniga. Arkadi ja Boriss jäid just viimasest Moskva rongist maha, aga nad ei muretse, sest siin on kajad, tamburiin ja kõrbesurfibiitnikud. 

Mai keskel esines Väljasõit rohelisse Peterburis vene avangardartistile Sergey Kuryokhinile pühendatud rahvusvahelisel festivalil SKIF.

**

Digitaalkunsti näitus ”gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur”

Kumu 5. korruse galeriis on ka Kumu ÖÖ publikule avatud rahvusvaheline digitaalkunsti näitus ”gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur” (kuraator Sabine Himmelsbach, Saksamaa), mis toob publiku ette mõnekümne innovatiivse kunstniku uue tehnoloogia põhised põnevad teosed. Kumu ÖÖ ajal on avatud osa sellest näitusest, näha saab Achim Mohne, Julius Popp’i,  Sašo Sedlacek’i, RIXC, Zoltan Szegedy-Mazak’i, Marton Fernezelyi, boredomresearch’i, Christina Kubisch’i ja Petko Dourmana töid. Võimalus on end unustada infot kandva veekardina ette või jälgida sprotlikust huvist tiguposti kulgemist, näitusesaalist kiirgavad linnaruumi mõnedki virtuaalsed projektid, Kumu katusele tekib aga sõnum Google Earth’ile, Christina Kubischi innovaatiline heliprojekt võimaldab meil kuulda uudseid helisid meie oma linnakeskkonnast. Näitus „gateways” on Kumu kunstimuuseumi kultuuripealinna aasta ning ka maikuus üle linna toimuva Saksa Kevad programmi tõeline tähtsündmus.