Nii Peeter Laurits kui Signe Kivi avaldasid oma sõnavõttudes nördimust, et MTÜ seadus ei lubanud lülitada Suurkogu päevakorda põhikirja muudatuse punkti "Juhatuse volituste kestus" sõnastuses "EKL presidendi ametisse valitakse üks ja sama isik mitte rohkem kui kaheks järjestikuseks perioodiks". Teatavasti laekus ettepanek Kunstnike Liidu volikogu liikmetele vähem kui 3 päeva enne suurkogu, seadus nõuab aga põhikirjamuudatusi puudutavate ettepanekute suurkogu päevakorda lülitamist vähemalt 3 nädalat enne suurkogu toimumise aega.

Laurits tegi ettepaneku käivitada pikaajaliste stipendiumite süsteem kunstnikele, kuna Kultuurkapitali toetused on liiga lühiajalised.

Leonhard Lapin võttis sõna Tallinna Kunstihoone kui arhitektuurimälestise ja sümbolehitise toetuseks, pidades hädavajalikuks taotleda riigilt abi renoveerimiskulude katteks.

Jüri Hain rõhutas ajaloolise tähtsusega kultuurisündmuste, sh loominguliste liitude juhatuste ühispleenumi (1988) olulisust.

Mitmes sõnavõtus avaldati nördimust noorema ja vanema põlvkonna vahel laiutava lõhe üle ning kutsuti nooremaid kunstnikke näitama üles aktiivsemat huvi vanemate kolleegide näitusetegevuse vastu. Kaido Ole väljendas oma sõnavõtus lootust, et uus EKL juhatus kaasab aktiivsemalt Kunstnike Liitu noori kunstnikke, kinnitades, et noortel oleks liidule väga palju anda.

EKL-i presidendiks kandideeris Vano Allsalu, kes kogus 489 antud häälest 421 häält ja osutus valituks EKL-i presidendi kohale. Asepresidendi kohale kandideeris Elin Kard, kes osutus valituks asepresidendi kohale 412 häälega.

Volikogu 10-le valitavale kohale kandideeris 33 inimest, valituks osutusid Jaan Elken (275 poolthäält), Tanel Veenre (255 poolthäält), Kirke Kangro (229), Peeter Laurits (229), Maarja Undusk (221), Liina Siib (221), Tiiu Kirsipuu (208), Harry Liivrand (200), Tiina Käesel (196), Loit Jõekalda (193).