Kus hakkab rahvast tervitama Johannes Pääsuke?
Mõned kõrguvad otse tänavate ääres, nagu Tartu ülikooli poole nõudliku näoga vaatav Jaan Tõnisson Postimehe maja ees. Mõni mõtlikus poosis skulptuur seisab igatsevalt keset parki, nagu näiteks Kalevipoeg, kelle juures Läti turistid vahel pilti teevad. Linnarahva jaoks on suurkujud ja mälestused muidugi midagi enamat kui kivi või pronksivalu.
Eesti filmi 100. juubeliaastal jäi linnal realiseerimata hea idee – panna lõbusa olemisega Johannes Pääsukese kuju Tartu linnaruumis liikuvat rahvast tervitama. Just Tartus toimus nüüd juba rohkem kui sada aastat tagasi esimene kodumaise filmi kinoseanss, kui näidati Johannes Pääsukese poolt tselluloidlindile dokumenteeritud vene seikleja Utotškini lendamisi Tartu kohal.
Tolle aja kinodest pole asukoha mõttes järel palju märgilist – areneva Ülejõe linnaosa Atlantise ümbrus või Illusiooni ala, kus vanasti kinopilti näidati, on sõjahävingu järel moderniseerunud linna kasutajate jaoks leidnud uue tähenduse.
Vana Imperiaali lähedal, kesklinna pool jõge juba rõõmustab tööle kiirustavaid ametnikke ning rahulikult jalutavaid peresid veidi mõtliku olemisega Peeter Põllu skulptuur, millega on siiski likvideeritud vaid väike osa meie võlast Tartut ja tervet Eestit oluliselt mõjutanud rahvuslike suurkujude ees.
Seni vaid postritel ja postkaartidel kasutatud kaader muuseumi välitöödelt naasvast Johannes Pääsukesest oli Eesti Rahva Muuseumi rändnäituste komplektis alati esimene sissejuhatav pilt. Fotograafid sokutavad nüüdsel ajal selle pildi vahel oma Facebooki kontole.
Johannes Pääsukese kuulus poos, kus ta tervitab rahvast oma soniga, oleks Tartule ilus ja sobilik suunaviit ikka Raadi poole, kus ERMi uues hoones jätkub Pääsukese hindamatu kogu säilitamine ja uurimine, aga ka Eesti filmiloo harrastusliku osa jätkuv kogumine.
Uus kesklinna–Raadi tuiksoon saab olema Roosi tänava bulvar, kergliiklejate mõnus kulgemise ala, kultuurihuvilisele jalutajale põnevust pakkuv trajektoor otse uue Eesti Rahva Muuseumi peaukseni. Roosi tänavale on ärksad maastikuarhitektid jõudnud välja pakkuda julgeid eskiislahendusi terve tulevase kultuuritänava ulatuses.
Temaatiliselt passiks Pääsuke rajatava filmipaviljoni lähedusse, kust ei ole ka kaugel esimese filmivõtte paik vanade tsaariaegsete ehitiste juures, Kasarmu–Roosi tänava nurgapealse ala “taskuparki” koos infostendiga.
Veel aktiivsem liiklustuiksoon suurel ristmikul Muuseumi tee alguses oleks teine sobiv koht rõõmsa näoilmega skulptuuri asukohaks – see keeraks seikleja mõtted ja huvi kohe paremale, uue muuseumimaja suunas. Juba lähiajal saab dendropark hõredamaks ja noorendatud.
