Kuuldused Eesti külaelu hääbumisest on tugevasti liialdatud
Eestis on ligi 4500 küla, üheksakümnendatel ärganud külaliikumine on tänaseks elujõulisena püsinud juba ligi 20 aastat.
Alles hiljuti võisime lugeda küladest, mis tänaseks päevaks püsiva asustuseta. Sellised numbreid vaadates tekib paratamatult tunne, et meie külasid ja maaelu ootab ees vaikne ja paratamatu hääbumine.
Liikumisel Kodukant on aga hulganisti näiteid aktiivsetest kogukondadest ja tublidest eestvedajatest Eestimaa igas piirkonnas. Arvesse võttes kodanikualgatuse tulemusena sündinud liitude ja ettevõtmiste senist järjepidevust ning nende arvu ja populaarsuse kasvu viimastel aastatel, on selge, et külaliikumine ning ettevõtlikkus maapiirkondades hoogustub.
Mõõdukat kasvutendentsi näitab ka maale (taas)kolimise trend 30-40-aastaste hulgas: Eesti küladesse lisandub initsiatiivikat ja teotahtelist elanikkonda. Linnalabori ja Liikumise Kodukant läbiviidud uuring tõi välja, et kogukondade tugevus sõltub palju ka sellest, kui tihe ja sisukas on kogukonna ning omavalitsuse koostöö ja kuidas väärtustatakse eestvedajaid.
Liikuminee Kodukant soovib lähiaastate senisest enam riigi tasandil kaasa regionaalarengu ja maaelu korraldamises kaasa rääkida, sest just maal elav inimene on maaelu plusside, miinuste ja ootustega kõige paremini kursis. Keskendutakse ka külaliikumise võrgustikus eestvedajate huvikaitse oskuste tugevdamisele ja külaliikumise kogemuse jagamisele linnalistele kogukondadele.
Külaelu esindajad saavad Liikumine Kodukant eestvedamisel kokku 7.-9. augustil Järvamaal, mil toimub juba XI Eesti Külade Maapäev.
Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena. 1997. a asutati organisatsioon mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 ühendust. Liikumisel Kodukant on 22 liiget (neist 15 maakonnaühendust), võrgustiku kaudu ühendatakse aktiivseid külakogukondi üle Eesti, koolitatakse külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viiakse ellu külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsiooni toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna.
