Laps pelgab metsa ja värsket õhku

 (1)
Laps pelgab metsa ja värsket õhku
Irina TsvetkovaFoto: Viio Aitsam

“Leidub ka neid, kelle jaoks on puhas vesi vaid pudelis,” hindab Pihkva oblasti Sebeži Rahvuspargi direktori asetäitja Irina Tsvetkova.

“Loodusest võõrdumine on kogu Euroopa probleem,” rääkis Irina Tsvetkova, kes Eestis viibis seoses Eesti–Läti–Vene koostööprojektiga “Inimene ja loodus”.

Tema hinnangul on inimesed unustanud, mis loodus on, ja kardavad metsa. “Kahjuks telefilmid õhutavad hirmu veelgi, kui näitavad murdjaid hunte, sohu uppumist ja nii edasi.”

Sebeži Rahvuspargiski on juhtunud, et matkale tulnud linnalapsed ei suuda metsas paari kilomeetritki käia.

“See on lausa õudne, kui inimene ei kannata enam värsket õhku. Ja nad ei usu, et meie järvedes saab olla puhas vesi – puhas on see nende arvates vaid poes müüdava vee pudelites!” kommenteeris Tvetkova

Rahvuspargi juhi hinnangul on Venemaa külades elavatel inimestel aga loodustunnetus alles. Põhjus lihtne: põllumajandus on alla käinud ja nii elatutakse paljuski metsaandidest. On kokkuostupunktid, kuhu marju ja seeni müüa – nii on võimalik teenida elatusraha terveks aastaks.

Ülejäänutele tuleb anda loodusharidust, sellega tegelevad põhiliselt riigieelarvest rahastatavad rahvuspargid ja kaitsealad. Metskondade juurde on taas tekkimas koolimetskonnad, nagu olid Nõukogude Liidu ajal.

Lastele korraldatakse telk-laagreid, Sebeži Rahvuspargis aga lavastatakse koguni nukuetendusi. Igal aastal kantakse lasteaialastele ette kaks omakirjutatud näidendit.

Koostööprojektide abil korraldatakse õpilastele loodusteemalisi päevi, näiteks on tulemas päev “Ökoloogid sõja vastu”. “Keskendume sellele, et sõda on nagunii halb, aga peale muu kannatavad ka õhk, vesi ja kogu loodus. Päeva korraldamisel kasutame endisaegset agitbrigaadide vormi,” rääkis Tsvetkova.

Peale muu on rahvuspargis väike turismikeskus, mida aastas külastab pea viis tuhat turisti. Nemad on ainsad, kes teatud teenuste eest ka maksma peavad.

Kõrvuti nukra tõsiasjaga, et lapsed kaugenevad loodusest, tõdes Tsvetkova, et loodusteadlikkuses ja keskkonnahoius on näha paranemise märke. Näiteks on Venemaal paranenud heakord.

Sellealaseid teadmisi kannavad oma peredes edasi lapsed, suur mõju on olnud teiste maadega suhtlemisel. Venemaal tegutseb palju rahvusvahelisi fonde, töötab välismaiseid asjatundjaid, samas käiakse välismaal õppimas.



PROJEKT

Kolme riigi koostöö

- Eesti–Läti–Vene koostööprojekt “Inimene ja loodus” algas aprillis 2012 ja kestab septembrini 2014.

- Projekt ühendab 11 partnerit. Venemaa partnerite seas on Sebeži Rahvuspark ning Eestist osalevad Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Peipsi Koostöö Keskus.

- Koostööprojekti siht on tõsta avalikkuse teadlikkust looduskaitse vajalikkusest, luua projektialal keskkonnaharidust edendav koostöövõrgustik, vahetada kogemusi, arendada keskkonnahariduskeskusi jne.

- Rahastajaiks on Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti–Läti–Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013 ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Peipsi Koostöö Keskuse koduleht www.ctc.ee