Eesti Rahvusringhäälingu laulu- ja tantsupeo projekti vastutav toimetaja Gerda Kordemets, mida telerist näha saab?

ETV pakub kõigil peopäevadel asjakohast programmi. Otseülekannetena jõuavad eetrisse nii rongkäik, tantsupeo kontsert kui ka mõlemad laulupeo kontserdid.

Uus on see, et osa ülekandeid tuuakse vaatajani ERRi uue ülekandebussiga, mis võimaldab vähemasti laulupeo kontserte kanda üle ka testkanalil High Definision’i resolutsioonis. Nõnda saavad need, kel vajalik tehnika juba olemas, nautida pidu seekord tõelises tippkvaliteedis

ETV vahendab ka tule liikumist peoeelsel nädalal. Saatetsükkel “TuleTulemine” alustab tule saatmist 27. juunil Pärnust. 2. juulil kell 22 alustab oma programmi ETV 2, et koos rahvaga Tallinnas Admiraliteedi basseini kail tule saabumist oodata.

ETV lülitub otseülekandesse pool tundi hiljem, kui laev Ruhnu Karu kohale jõuab.

Millega sekundeerib ETV 2?

ETV 2 on peolainel 2.–5. juulini ehk kogu aeg, kui peo-platsidel midagi toimub. Tegu on infokanaliga, mis vahendab platsidel toimuvat ja intervjuusid pidulistega, lisades sellele vajalikku operatiivset teavet peol ja linnas toimuva kohta, kaasa arvatud transpordi- ja ilmaolud.

Sel kanalil saab anda edasi tervitusi, otsida kaotsi läinud inimesi ja asju jne.

Kontsertide ajal näitab ETV 2 ülevaatekaamera pilti süvahuviga televaatajale. Nii näeb tantsupeo ajal staadionile tekkivaid jooniseid ja mustreid, lauluväljakul keskenduvad ülevaatekaamerad rohkem dirigendile ja publiku emotsioonidele. Rongkäigus marsib ühest kaadrist läbi kogu piduliste rivi.

Kas ETV 2 peomeeskond koosneb vabatahtlikest?

Selle kanali loomingulises meeskonnas on ainult vabatahtlikud, s.t mitte keegi ei saa nendel päevadel tehtud töö eest tasu.

Saan vaimustusega öelda, et vabatahtlike meeskond sai suur ja moodustus pärast väljakuulutamist vaid nappide tundide jooksul.

Teiste hulgas panid oma õla alla näiteks Roald Johannson, Sven Paulus, Triin Tuula ja Elis Aunaste, aga ka ERRi juhatuse liikmed Tiina Kaalep ja Hanno Tomberg.

Kui palju vabatahtlikke on ja mida nad täpsemalt teevad?

Neid on umbes 30, kuid tuleb kogu aeg juurde. Nii Kalevi staadionil kui ka lauluväljakul on pidevalt kohal toimetajast, režissöörist, operaatorist, tehnikust ja korraldajast koosnev viieliikmeline meeskond, kes vahetuvad mõnetunniste vahedega.

Lisaks on telemajas Tiit Kimmel, kes kommenteerib pilti ühelt platsilt teisele ning tiitritoimetaja, kes kirjalikku infot edastab.

Kes reporteritest on peo ajal kõige hõivatumad?

Kahtlemata Anu Välba ja Johannes Tralla, kes käivad kaasa kogu rongkäigu ning vahendavad kõike, mis toimub Admiraliteedi basseini juures ning lauluväljakul.

Küllaltki hõivatud on ka Toomas Luhats, kes pärast avahetke eriti palju kommentaatoriboksist välja ei pääsegi, kuna tänavu kommenteeritakse lisaks rongkäigule nii avamist kui ka laulupeo kontserte.

Loomulikult ei kata kommentaar muusikat, vaid selgitab vajadusel üleminekuid ning täidab tekkida võivaid pause. Rongkäiku kommenteerib koos Toomas Luhatsiga Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juht Aet Maatee.

Milliseid saateid ei tohiks peohuviline kindlasti kahe silma vahele jätta?

Omal moel vaimustavad on ilmselt kõik ülekanded. Küllap ongi kogu Eesti rahvas neil päevil põhiliselt kahes kohas – kas vahetult peopaikades või rahvusringhäälingu kanaleid jälgimas.

Juuli esimestel päevadel näitab ETV dokumentaalfilme “Tuulepealsed leelod” ja “Leelo”. Millest need räägivad?

Sajandast juubelilaulupeost kõneleva “Leelo” lavastas režissöör Jüri Müür 1969. aastal Hando Runneli stsenaariumi järgi ning see lõigati partei keskkomitee juhtnööride järgi põhjalikult ümber.

Müüril õnnestus oma versioonist koopia teha, mis õnnekombel ka alles jäi. Sellele lisati saksakeelsed subtiitrid ja näidati üksnes väliskülalistele.

Kuna toonane helirežissöör Enn Säde teadis koopia olemasolust, otsis ta selle filmiarhiivist üles. Tänu sellele oli võimalik film taastada.

Enn Säde dokumentaalfilm “Tuulepealsed leelod” püüabki selgust tuua “Leelo” saatusesse. Säde on otsinud arhiividest kaadreid keskkomitee istungitest ja leidnud üles detailseid dokumente nii 1947. kui ka 1969. aasta pidude ning neist tehtud filmide ettevalmistamise kohta.

Filmis “Tuulepealsed leelod” võetaksegi vaatluse alla nende kolme laulupeo jäädvustamised, nii et filmi alapealkiri võiks olla “Kuidas laulupidusid portreteerida”.

Millal tasuks peo ajal raadio lahti keerata?

Vikerraadio teeb ülekanded mõlemast laulupeo kontserdist, ülekanne on ka rongkäigust ja otselülitusi tehakse proovidelt.

Klassikaraadios on otseülekanne laulupeoliste tervituskontserdilt Estonia kontserdisaalist 1. juulil, ettekandele tulevad Jean Sibeliuse sümfoonia nr 2 D-duur, Antonín Dvořáki sümfoonia nr 8
G-duur ning Eesti Rahvusmeeskoori ja solist Jassi Zahharovi osavõtul Villem Kapi kooripoeem “Põhjarannik”. Dirigent on Neeme Järvi.

Raadio 4s on 4. juulil laulu- ja tantsupeo eriprogramm, kus kuuleb reportaaže rongkäigust ja lauluväljakult. Ka Raadio 2 elab reportaažide ja intervjuudega peole kaasa.

Kui operatiivselt suudate reageerida ootamatutele olukordadele, näiteks lakkamatule paduvihmale või improviseeritud rongkäigule? Üle-eelmise peo ajal ETV seda teadupärast ei suutnud.

Ilmselt ei olnud asi siiski selles, et ei suudetud, vaid otsustes, mis tehti. Ma ei tahaks siiski hakata 2004. aasta rongkäigu üle arutlema, kuna praegune meeskond alustas laulu- ja tantsupeo ülekannetega tööd alates 2007. aasta noortepeost.

Seega ma ei tunne, et meil oleks õigus 2004. aasta sündmustele hinnangut anda.

Julgen siiski öelda, et oleme tänavu valmis üle kandma mida tahes – sadagu või pussnuge, nagu ütleb kena Eesti kõnekäänd.

Just seda me teemegi: kanname üle seda, mis toimub. Loodan siiski, et improvisatsioonide asemel saame vahendada ilusat ja ülevat pidu.

DVDsid kontsertidest saab osta juba järgmisel päeval – kas nii kiirelt on ikka võimalik kvaliteetset plaati toota?

Tänapäeval on see igal juhul võimalik.

Juba 2007. aasta laulupeol sai eelmise õhtu tantsupeo DVD osta ja inimesed tegid seda tõepoolest rõõmuga. Valmistasime tookord katseliselt 1000 eksemplari, mis müüdi läbi väga kiiresti.

Sel peol tuleb müüki juba suurem kogus, nii et kõigile soovijatele peaks jätkuma.

Esimesel laulupeo kontserdil saab osta tantsupeo DVD, millel on lisaväärtusena kokkuvõte tule teekonnast ja avamisest.

Teisel laulupeo kontserdil saab osta juba ka esimese laulupeo kontserdi DVD, millel on lisaks kokkuvõte rongkäigust.

Loomulikult on kõiki neid ka pärast pidu võimalik osta.