Proov ei jäänud kunagi ära

“Kui mina esimest korda “Laulukarussellis” osalesin, olin ma kaheksa-aastane,” meenutab Mirjam Mesak, kes nüüd õpib mainekas Londoni konservatooriumis klassikalist laulmist.

Mirjamile on lapsepõlvest eriti jäänud meelde lauluproovid tema esimese muusikaõpetaja Lii Leitmaaga Tallinna 32. keskkoolis.

“Mäletan üht seika. Olin emaga Viimsi vabaõhumuuseumis sügisest ilma nautimas, kui saime kõne õpetajalt: “Kus te olete?” Unustasin ära, et olime nädalavahetuseks proovi kokku leppinud. Nii me siis kimasime emaga jälle koolimajja, sest proov ei jäänud kunagi ära!”

Just siis sai Mirjam aru, kui tähtis on talle laulmine. Ja on seda siiani. “Sel aastal proovisin esimest korda kätt õpetajana. Minu õpilasel Kati Lõhmusel õnnestus pääseda “Laulukarusselli” televooru. Ehkki ise olen Londonis, sain viibida salvestuse juures ning hoian nüüd Katile pöialt!”

Mirjam lisab, et on oma elus tehtud otsustega väga rahul. “Londonis õppides on mul ligipääs parimatele õpetajatele, klaverisaatjatele, lektoritele, inspireerivatele kaasüliõpilastele, meistriklassidele oma ala parimatelt lauljatelt. See kõik on väga innustav ning motiveerib mind iga päev aina rohkem tööd tegema.”

Igale lapsele õige laul

Ingrid Otti ja Toomas Volli laululapsed pole ühtegi “Laulukarusselli” vahele jätnud.

Õpetajale on see Ingrid Otti sõnul suur ettevõtmine, eelkõige just sellepärast, et kõik laulustuudios käivad lapsed tahavad anda kohalikel eelvoorudel endast maksimumi ja selle nimel töötatakse terve aasta.

“Tuleb leida igale lapsele sobiv laul, teha tööd häälega, lavalise liikumisega, ja laulu sisu tuleb esitajaga selgeks rääkida.”

Toomas Voll usub, et “Laulukarussell” on nii pikalt vastu pidanud just tänu lauluhimulistele lastele. “Olen seda ettevõtmist läbi aegade jälginud ja võin kinnitada, et repertuaar on selle ajaga tublisti avaramaks muutunud. Algusaastatel juhtus ikka, et kui mõni laul tõi esitajale võidu, siis järgmisel aastal proovisid mitmed lauljad just sellega õnne. Just nagu tooks võidu laul, mitte laulja. Seega oli korduvat repertuaari palju.”

Ingrid Otti meelest on “Laulukarussell” väga tähtis just Eesti maakondade lastele, olles ainuke võimalus andekal mittetallinlasel telesse pääseda. “Vähetähtis pole ka see, et kõigis maakondades on tekkinud hulgaliselt laste laulustuudioid.

On palju uusi noori laululoojaid ja noori lauluõpetajaid, kes on oma esimesed lavakogemused saanud just “Laulukarussellilt”. Lastel on tekkinud motivatsioon ennast arendada, ennast võrrelda teiste omavanustega. Huvi selle võistluse vastu on kohtadel pigem kasvanud kui kahanenud. Väga innustav on ka esineda koos professionaalsete pillimeestega.”

Võistlus on Ingrid Otti sõnul andnud võrdsed võimalused kõigile. Kuigi mugav oleks teha saateid ainult Tallinnast ja Tallinna lastega, on “Laulukarussell” haaranud kaasa kogu Eesti. “Ilmselt see ongi saadet hoidnud atraktiivsena. Vaatajaskonna moodustavad ikka lauluhimulised lapsed ja nende vanemad. Kohalike võistluste arvukust silmas pidades ei ole see väike seltskond,” ütleb õpetaja Otti.

Ta lisab, et “Laulukarussell” on ka aktiivselt uusi lastelaule ja laululoojaid tutvustanud. “Minagi olen saanud kahe viimase konkursi võidulaulud just sellel konkursil esmaettekandmiseks.”

“Laulukarusselli” järjepidevust näitab väga hästi see, et tänavusel võistlusel osalevad mitmed kunagised karussellilapsed – Birgit Õigemeel, Laura Põldvere, Mirjam Mesak ja Kadri Savva juba oma õpilastega.

Pisut ajalugu

Et meil praegu selline tore saade üldse olemas on, tuleb tänada Eve Viilupit ja Aarne Saluveeri. Nemad selle võistlussaate välja mõtlesid. “Laulukarussell” alustas ETVs 8. märtsil 1992 ning sellest ajast peale muutus traditsiooniks, et linnad ja maakonnad oma piirkondlike võistluste kaudu hakkasid võitjaid Tallinna telemajja lõppvõistlusele ­saatma.

Kui veel pisut ajalugu menutada, siis esimese hooaja vanemas vanuserühmas võitis Tallinna poiss Andre Visse, kes praegu tegutseb IT-valdkonnas. Noorema vanuserühma võitja Aurelia Eespere on muusikas siiani, ta on lõpetamas lauluõpinguid Sibeliuse Akadeemias.

Esimeses “Laulukarusselli” saates osales teiste seas Pärnumaa esindajana kaheksa-aastane Liisi Koikson, kes tollal sai kolmanda koha.

Kuueaastane Maarja Kivi, kellest sai hilisem “Laulukarusselli” kolmekordne võitja, ei jõudnud esimesel aastal isegi finaali.

Esimese “Laulukarusselli” noorim osaleja oli Raplamaa esindaja – kolmeaastane Taavi Kendra.

Uus hooaeg algab

Seekord esineb igas saates kaks külalist. Kunagised karussellilapsed Gerli Padar, Birgit Õigemeel, Liisi Koikson, Lenna Kuurmaa, Maria Listra, Nele-Liis Vaiksoo, Laura Põldvere ja Maarja-Liis Ilus esitavad laulu, mida neile just praegu kõige rohkem meeldib laulda. Teine kõigile tuntud külaline toob aga saatesse laulu oma lemmik-lastelavastusest.

Konkursist osavõtjaid hindab seitsmeliikmeline žürii vanuserühmade kaupa videosalvestise vahendusel. Igast vanuserühmast pääseb poolfinaali kaheksa lauljat, kes on žüriilt kõige rohkem punkte saanud. Siiski on ühel laululapsel hoolimata žürii otsusest veel üks võimalus! Igast eelvooru saatest valivad televaatajad saatele järgneva nädala jooksul kodulehel hääletades oma lemmiku.

Nii pääseb kõige rohkem televaatajate hääli kogunud laulja otse finaali. Finaalkontsert toimub 6. jaanuaril koostöös Vanemuise teatriga Tartus. Finaalis osaleb 12 žürii valitud lauljat ning üks televaatajate lemmik.

“Laulukarusselli” režissöör on Elo Selirand, koordinaator Eve Viilup ning tegevprodutsent Kadi Katarina Priske.