“Laululahing”oli Tarmo suur telearmastus
Tutvusin Tarmoga pea 15 aastat tagasi, kui “Kreisiraadiot” teles tegema hakata otsustasime. Tarmo oli siis juba tuntud dirigent ja raadiost teada kõva kreisiraadiolane. Mina, algaja filmirežissöör, sain kantseldada tol ajal siis kolm suuremat naljameest Eestis.
Meeletult huvitav oli näha, kuidas nali sünnib, ja kaasa mõelda praegu juba legendiks muutunud naljadele. Kuigi ekraanil jäi Tarmo osaks tavaliselt n-ö reporteri roll, oli tema paljude naljade sünni juures mootoriks, mis Peeter Oja ja Hannes Võrno käivitasid.
Stsenaariumi tehes oli Tarmo tihti see, kes nalja iva välja käis ja teisi kaasa mõtlema ärgitas. Ekraanil küsimusi esitades juhtis ta dirigendina nalja kulgu ja sisemist liikumist. Improviseerides võis aga jooksu pealt nii naljakaid küsimusi esitada, et saigi vastata ainult totaalselt absurdselt. Vahel liikus nalja sünd minu silmade ees nii vaimukalt, et võttegrupp naerukrampides väänles ja võte tuli pooleli jätta.
Omamoodi oli “Kreisiraadio” puhul veel seik, et monteerides jätsime meelega sisse kohad, kus kolmik ka ise enam ei suutnud naeru pidada. Näiteks “Jahimeeste” klippi tehes filmisime viieminutilist lõiku umbes kolm tundi, sest keegi ei suutnud sekundikski tõsiseks jääda. Ometi oli just Tarmol sel hetkel väga kiire, sest Tartus oli vaja etendust dirigeerida, aga naermist alustas alati tema.
Lahe oli näha, kuidas Tarmo arenes ka näitlejana. Tuntud on “Kreisiraadio” klipp “Politseikroonika”, kus Tarmo mängis pisut vindist endist RAM 4 lauljat. See oli Tarmo näitlejameisterlikkuse tipp. Nii orgaanilist esitust ei olnud ma ammu näinud, ja kogu võttegrupp vaatas selle karakteri sündi võlutult!
Tarmo oli ETVs hinnatud ka saatejuhina. “Laululahing” oli Tarmo suur telearmastus. Ja see armastus oli kirgliselt kahepoolne. See, kuidas ta suutis mitmesajapealise kooride armee stuudios üheks liita, oli imeline! Ta tuli stuudiosse, ning kogu stuudio muutus koos Tarmoga suureks positiivseks ja mõnusast huumorist pungil organismiks. Ja see hulk head energiat paisikus läbi ekraanide ka kodudesse.
Tarmo rääkis tihti, et “Laululahingu” taolist saadet võiks ta juhtima jäädagi ja seisis kõigest hingest selle eest, et saade jätkuks. Paraku ei jätkunud enam Tarmot.
Veel kevadel kõnelesime, et peaks tegema kokkuvõtva saate “Kreisiraadio” sünnist ja eluaastatest. “Kreisiraadio” kokkusaamisest on möödunud 20 aastat. Kahjuks jutuks see jäigi. “Kreisiraadiole“ kirjutatud filmistsenaarium mu sahtlis on aga nüüd ühe liikme võrra lahjem.
