Lauri Sommer: Vahel tuleb pärismaalase tunne

Lauri Sommer, kuidas erakuelu mõjub? Olete sääl metsade vahel ju üsna üksi... Millega tegelete?
(Sommer kasutab Ü asemel Y-d. – Toim.)

Kuna mul on väike tytar, siis olen rohkem koos perekonnaga ja elan erakuelu aeg-ajalt mõnede intensiivsete päevade kaupa. Kui maal olen, teen metsakuiva pliidipuud, suhtlen kassidega, kuulatan ilma ja kirjutan edasi yht vana ja pikemat teksti. Kevadised aiatööd on seal kusagil ootel.

Ajate tasapisi ka väikese kultuuri suurt asja: on see pigem nagu võitlus või pigem nagu püüd miskitki säilitada või hoopis kaduva kultuuri viimased huiked või... Kas Eesti Vabariigist on selle asja ajamisel ka kasu või püüame siin kõike liiga ühetaoliseks manada?

Ma ajaks läbi ilma selle suure ja väikese kategooriata ja lihtsalt tänaksin. Pärismaalase tunne kylastab vahel kyll, aga see on suhteliselt rahulik. Ma saan siin maa peal teada need asjad, mis saan ja teen, mida oskan. Muu liigub või seisatab juba oma seaduste järele.

Loomulikult on see riik, täpsemalt mõned ta kodanikud – lugejad, kuulajad, kultuurisisesed otsustajad – mind aidanud. Kulka on mulle aega ostnud, et saaksin omi asju teha ja uurida. Õiged inimesed õpetavad, inspireerivad ja aitavad edasi. Samuti maastikud. Sõitsime nyyd tunnikese eest õhtul läbi Obinitsast Võru poole. Loojang lähenes ja keset silmapiirini ulatuvat suurt lumist põldu olid umbes poolekilomeetrise vahega raagus tammed. Neid oli väga avar vaadata. Ka nii aitab see maa mind.

Lauri Sommer sai Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna laureaadiks raamatu „Räestu raamat“ eest.