Jah, kui seda "pääsemiseks" nimetada. Olin seal 1990. aasta märtsist 1992. aasta oktoobrini.
Nii et neil kõige tulisematel, valusamatel ja mõistagi - lootusrikkamatel aegadel?
Just nii.
Kultuuriinimeste osa neis sündmustes oli tähelepanuväärne, nende õlule langes suur koorem. Kas magada ikka saite, söögiisu säilis?
Eeskätt mäletan neid aastaid kui väga rõõmsaid. Eks meie, kirjanike, võitlus oli juba kestnud aastakümneid. Paljud kirjanikud olid ju püüdnud seda võimu õõnestada, ridade vahel tõtt rääkida.