Kes selle lause tähendust ei mõistnud, võib loo lugemise pooleli jätta.

Ülejäänud saavad aga teada, et me oleme Lembitu Kuusega sel aastal koos vähemalt 20. märtsini. Just siis peetakse Rootsis Falunis MK viimane osavõistlus.

Rootsiga seotud on ka Lembitu Kuuse üheks juhtmõtteks olev vanasõna – selle ütleb ta aga välja alles loo lõpus.

Lembitu Kuuse ja Kuuse-taat

“Ootused on igal aastal suured,” sõnab mees, kelle ametinimeks ERRis on vastutav toimetaja-saatejuht-reporter. “Teisiti ei saagi see olla.”

Loomulikult loodab Kuuse sedasama mis meie: et taas tulevad need mehed kes alati, eriti just “see” mees ja võtavad selle, ilma milleta ei kujuta me Eesti suusatamist enam ettegi.

Igatahes tööd selle nimel tehakse. Või nagu ütleb uuema aja rahvatarkus: Veerpalu ja Mae sõitsid juba Olosele laagrisse, varsti on suusatalve oodata.

Lembitu Kuuse, kuigi kümneid suusatalvi seljataga, ise ilmaennustajaks hakanud pole. See tähendab, et tele-Kuuse ja Kuuse-taat on kaks eri inimest.

Või olgu peale, spordireporter heidab sügiseti mõnikord pilgu ka pihlaka suunas, kaedes, kui palju tänavu marju on.

Pealegi, lausub ta, ei sõltu tippsuusatamine enam kuigivõrd looduslikust lumest. Suurte võistluste rajapõhjad on kunstlumest. Eestiski on lumemasinaid mitukümmend ning need teevad lund pühapäevasuusatajatelegi.

Iga aastaga üha sagedamini paneb Kuuse ka ise sünnipäevaks saadud Madshusi suusad alla ja läheb rajale.

Vana kooli mees, võiks Kuuse kohta öelda. Kusjuures pole tähtis, et Kuuse sai 11. septembril 60aastaseks. “Vana kool” on pigem teatava maailmavaate või eetika taseme näitaja.

Üldist, koosolekutel paika pandud eetikat ERRi sporditoimetusel pole. Lähtutakse üldinimlikest väärtustest nagu iga muugi töö puhul. Küll on aga mõnel selles töös, nagu spordiski, enam looduslikke eeldusi. Ja teine peab lihtsalt rohkem vaeva nägema.

Lapsepõlv, haridus, sõbrad, temperament, hääl, loetleb vastutav toimetaja-saatejuht-reporter Kuuse mõjureid, mis reporterist reporteri teevad. “Minu kohta on veel öeldud, et ma mõtlen kõigepealt sportlasena.”

Loomulikult tähendab sport ka hasarti. Kuna võistluse kulgu pole võimalik ette näha, ei ole Kuuse töölaual ka paberit, kuhu oleks sõnad ette kirjutatud. Nii juhtubki mõnikord, et...

Aga mees ei hooli, et tema lemmik-lauseid või keelevääratusi aasitakse.

“Tont teab, kust need tulevad ja kuhu nad kaovad,” tunnistab ta.

Jah, on lauseid, millest mees püüab hoiduda. “Näiteks kipun mõningaid sõnu “vähemalt” kolmandas vältes ütlema. Ju on neid siis vaja emotsioonide laines nii rõhutada. See aga vast eriline pahe pole?”

See, mis jääb enda teada

Lembitu Kuuse tunneb Eesti suusatajaid hästi. Mõnda väga hästi. Mis seal imestada, kõik koondislased on tema silme all võistelnud lapsest peale.

“ETV sporditoimetuse viimane kuldse ajastu esindaja” – nagu teda on tituleeritud, pole siiski mees, kes kõiki tagamaid televaataja ette hakkaks puistama. Märksõna on usaldus. Samas ei saa ta ka vassida, ammugi valetada.

“Alati saab ju kehva esinemise suuskade süüks ajada!” kõlab soovitus.

Aga ei saa, see solvaks hooldemehi. Jah, pilt rajalt näitab, et suusad ei lippa nagu mõnel teisel, aga kas on selle taga just vale suusavalik või kehv määre?

“Selle kümmekonna sekundi jooksul, mil suusataja ekraanil näha, ei pruugi selgust saada,” ütleb Kuuse. “Ja valet otsust langetama ma ei kipu.”

Alati polegi ootustele alla jäämisel mingit põhjust. Kindlasti mitte aga niisugust, mis võiks johtuda inimlikest nõrkustest. “Võin kinnitada, et meie sportlased töötavad väga pühendunult,” kinnitab telemees. “Neilt tasub pühendumist õppida!”

Aga miks vähesed kullale jõuavad?

“Sportlaste andekus, aga ka iseenda tundmise võime on erinev. Meie suusatippude klassist inimesi sünnib vähe.”

Kuldne ajastu saab ümber

Kuuse häälest ei kosta kibestumist, kui ta ütleb, et praegusele kuldsele suusapõlvkonnale pole kohemaid väärilist järge oodata. Veelgi enam: võib-olla tuleb seda kaua või veel kauemgi oodata.

Aga mõne lootuse võiks panna näiteks Aivar Rehemaa peale – mees on kiire, universaalne, ambitsioonikas. “Nüüd oleks aeg jõuda püsivalt tasemele, kuhu ta mõnikord on ulatunud.”

Veel ootab telereporter, et millegi heaga üllatavad jõudsalt taset kergitanud sprindimehed eesotsas Kein Einastega. “Võib-olla juba seekord,” viitab Kuuse sel nädalavahetusel peetavale võistlusele, mille ametlik nimetus on murdmaasuusatamise MK-etapp Kuusamos.

Lootusi on veel. Kuna Otepää võõrustab uuel aastal juunioride ja kuni 23aastaste suusa-MMi, seab Kuuse sihi ka sinna, nimetades Karel Tammjärve ja Triin Ojaste nime.

Eesti naiste suusatamisest veel nii palju, et kui selle tase oleks kõrgem, teeks ETV ka suusaülekandeid rohkem. Nii ja naa – liigub ju kuulujutte televaatajaist, kes ootavad kevadet ainuüksi selle pärast, et siis ei näita ETV enam suusatamist...

Päris suusatamata eestlased siiski läbi ei saa ja nii jääb see ala ka Lembitu Kuuse telearmastuseks nr 1. Number kahena nimetab mees sõudmist ja number kolmena võrkpalli.

Mitte kordagi vastumeelt

29 aastat suusajuttu – võiks ju mehe olla lõplikult ära tüüdanud. Aga ei.

Mitu korda on tulnud tunne, et kurat, suusatagu ise, mina enam ei taha?

“Mitte kordagi!” kõlab kiire vastus.

Kuivõrd see tõdemus kostub enamasti reipa mehe häälest, saame kuulda juba kas või homme, 26. novembril, kui kavas on klassikasprint.

Mida aga tervelt suusahooajalt loota?

“Vastan rootslastelt kuuldud tarkusega, et karda vähem, looda rohkem, vihka vähem, armasta rohkem, küll siis kõik head asjad su juurde tulevad.”


MK-etapid

Kuusamo
26. november, kell 12.20. Sprint (kl). 27. november, kell 13.20. Meeste 10 km (kl). 28. november, kell 12.50. Meeste 15 km (v) viitstardist.
Düsseldorf
4. detsember, kell 13.20. Sprint (v). 5. detsember, kell 13.50. Sprinditeade.
Davos
11. detsember, kell 15.20. Meeste 15 km (kl).
La Clusaz
18. detsember, kell 16.05. Meeste 30 km (v) ühisstardist.
Tour de Ski Oberhofis. Proloog
31. detsember, kell 15.50. Meeste 3,75 km (v).
Reporterid Lembitu Kuuse ja Risto Roonet.

Allikas: www.err.ee