Lenna Kuurmaa hindab “Kinotehases” noori talente
Lenna Kuurmaa, kuidas sattusite Kanal 2projektis “Kinotehas”osalema?
Mulle helistas Filmitalgute eestvedaja Mikk Rand ja rääkis sellest, kuidas neil on plaanis käima lükata huvitav ja ainulaadne eksperimentaalprojekt.
Selle tulemusel valmib esimest korda maailmas film, kus saavad kaasa lüüa talendid rahva hulgast. Et kogu ettevõtmise kõiki üksikasju ja nüansse selgitada ning arutada, tulime päris mitmel korral kokku. “Kinotehas” on sellest kõigest ainult üks osa.
Tuuli Roosma selgitas jällegi, kuidas reality-saadet tehakse ja milline minu roll selles oleks. Kohe tundus, et tuleb põnev asi — nii vaatamiseks kui ka selles osalemiseks.
Reality on olnud üldjoontes pigem halvamaiguline sõna…
Sõna reality ei tekita tõepoolest kohe head emotsiooni, aga pärast “Kinotehast” on mu arvamus muutunud.
Kui samalaadne saade olnuks viis aastat tagasi, oleksin arvatavasti ka siis sinna kandideerinud.
See kõik on väga põnev, laseb inimesel end proovile panna. Samas annab see saade võimaluse teha koostööd oma ala professionaalidega, annab kaamerakogemuse.
Olete noorim žüriiliige ning jätate armsa ja sooja inimese mulje. Teie ees ootavad hinnangut noored inimesed, kes loodavad, et saatesari annab nende elule uue suuna. Kui keeruline on olla hindaja ja kriitiku rollis?
Õige. Ma olengi armas ja soe inimene ja mul polegi vaja kurja inimest seal saates mängida.
Kuna mina olen selle filmiga seotud ja mul on seal ka roll, siis oli saatetegijate soov kaasata kedagi, kes on seotud projektiga algusest lõpuni. Minu ülesanne žüriis on rääkida ausalt, kuidas kellegi konkreetne etteaste mulle meeldis või mind mõjutas.
Mina ei hinda näitekunsti tehnilist poolt, selleks on žüriis teised inimesed. Mina hindan siirust ja ehedust ekraanil. Hindaja rollis on väga raske olla, kuid ma teen seda hea meelega, sest tegu on väga põneva saatega. Sellepärast neelan alla ka hirmu olla hindaja rollis.
“Kinotehase” võtetel on olnud jutuks, et Eesti noored ei tunne meie filmiklassikat, samuti ei eristata teatrinäitlemist filminäitlemisest. Need poisid ja tüdrukud on hoopis teisiti üles kasvanud — info on kättesaadavam kui kunagi varem, pea iga tehnikavidinaga saab end pildistada ja filmida. Kas see, et on lihtne end pildile tuua, tähendab ka, et konkurents on kõvem?
Ajad on teised ja võimalused on ka teised. Kogu elu on muutunud internetipõhiseks. Sellele vaatamata tuleb endaks jääda, enda nurki liiga ära lihvida ei tasu, arvan mina. Omanäolisus on see, mis eristub massist.
Tooge mõni näide olukordadest, mis teid on üllatanud.
Mõne noore julgus ja süütus oli positiivselt värskendav. Ajas naerma ja oli ilus vaadata.
Pealtnäha on need noored, kes saatesse pääsesid, kõik väga tublid. Neil kõigil on potentsiaali. Sarja said valitud omanäolised ja erinevad tüübid. Eks saadete käigus selgub, kellele on rohkem antud ja kes suudab konkreetseid ülesandeid ka täita.
Võttepäevad olid pikad ja suhtlemist on olnud palju. Kuidas pingeid maandate?
Nokitsen omaette kodus. Mõtteid on palju ja unistusi ka… Hiljuti panin aknalauale kasvama basiilikut, rukolat ja tomatit.
Kui palju olete varem ise näitlemisega seotud olnud?
Õppisin mõni aasta tagasi New Yorgis asuvas koolis TVI Actors Studio näitekursusel. Väga huvitav kogemus oli. Aga muidu olen olnud iseõppija. Õnneks on olnud võimalusi teha õpetajate käe all kaasa ka näiteprojektides.
Kas peale näitlemise ja laulmise on veel mõni hobi, millest te siiani kusagil eriti rääkinud pole?
Mulle meeldivad väga paljud loovtegevused — alustades aiandusest ja lõpetades mööbli renoveerimisega. Oma kätega midagi valmis teha on väga rahustav.
Mida žürii hindab
Tuuli Roosma
“Kinotehase” produtsent
Tõsielusari “Kinotehas” otsib uude Eesti mängufilmi Lenna Kuurmaa kõrvale veel kaht peaosalist. Ligi tuhandest soovijast pääses saatesse konkureerima 12.
Järgmises saates hinnatakse koreograafiat — kehaga stseeni emotsiooni edasiandmist, liikuvust ja loovust. Poisid etendavad võitlusstseeni läbi aegade vaadatuimast Eesti mängufilmist “Viimne reliikvia”.
Arvan, et seda sarja on raske mitte vaadata, sest selles on rõõmu, armastust, pisaraid — hästi palju positiivsust. Negatiivsus on inimesed ära tüüdanud.
“Kinotehas” kasutab õppematerjalina Eesti filmiklassikat. Kõige esimeses saates oli noorte õppetunniks võitluskunst.
Esimeses osas kehastusid tüdrukud Kohviveskiks ja Lõkkeks kultusfilmist “Siin me oleme” ning neil tuli ekraanil usutavalt karvupidi kokku minna.
Žüriis astuvad üles lauljatar Lenna Kuurmaa, filmirežissöör Peeter Simm ning “Kinotehase” saatejuht Urmas Eero Liiv. Külalistena osalevad etteastete hindamisel näitleja Merle Palmiste ja lavavõitluse juhendaja Janek Joost.
Tõsielusari “Kinotehas” on Kanal 2 eetris teisipäeviti kl 20.30.
Osalejad kooritakse porgandpaljaks
- Sarja järgmises episoodis lavastatakse lembestseeni. Eeskujuks on filmist “Pangarööv” võetud telgistseen, kus vamptüdruk võrgutab süütut poissi.
- Võttepaika Jõelähtmesse sõidetakse valmis juba eelmisel õhtul.
Õpetajateks ja külalisžüriiks on seekord eeskujuks olevas filmis “Pangarööv” lembestseenis mänginud näitlejatar Marilyn Jurman ning kultuuripsühholoog Linnar Priimägi, kes on alasti poseerides kompinud kunsti piire.
- Marilyn Jurman: “Teadupärast on alastus teema, mida eriti just kollane ajakirjandus armastab esile tõsta. “Kinotehas” hoiab aga teadlikult positiivse reality suunda.
“Kinotehases” on tegu pigem noorte südamliku lembestseeniga. Oleme võtnud eesmärgiks väljendada ilusaid tundeid ja armastust, mitte näidata välist kesta selle ümber. Kõik väline oli selles stseenis iga noore enda tunnetuse ja tõlgenduse küsimus.”
