Lennukad ideed toidavad suusakeskusi
“Majandussurutis jõudis meieni alles eelmisel suvel, kui firmad oma suvepäevi enam ei pidanud ja majutuse soovijaid järsult väheks jäi,” räägib Pärnumaal Tahkuranna vallas asuva Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja Eido Tasalain.
Jätkuna suvele ei ole neil ka nüüdsel lumeajal olnud firmade broneeringuid talvepäevade korraldamiseks. Õnneks hoiavad keskust vähegi vee peal sportlased, sel nädalal sõudekoondis.
Tõsi, suusamõnude maitsjaid on Jõulumäe radadel küll palju, kuid keskuses ööbijaid, neid, kes just raha sisse tooks, on eelmiste talvedega võrreldes vähem. Kui nimelt Eesti teisest otsast ei tulda, sõidetakse õhtuks koju tagasi.
“Eks kõhnem rahakott annab tunda,” märgib Tasalain.
Leigol mürisevad tsiklid
Kui ööbimiste ja toitlustamise eest teenib Jõulumäe loodetust vähem, siis veidi korvab seda suusalaenutus, mis on kasvanud. Eks ikka seetõttu, et mitmest eelnevast lumevaesest talvest tingituna pole paljudel suuskigi olemas. Nii leiab sada paari suuski usinalt laenamist. Uus asi Jõulumäel on tänavu lumelaua hüppenõlv.
Et raskel ajal ellu jääda, peabki kogu aeg midagi uut nupu-tama.
Ka üks Valgamaa tuntumaid turismiettevõtjaid, Palupera valla Leigo talu peremees Tõnu Tamm leiab, et paigal seista ei tohi.
Kahel käel võtsid nad vastu ühe motoklubi pakkumise Leigo talu järvedel jäärada teha ning juba ülehomme on esimene krossivõistlus mootorratastele tulekul.
“Rada on viis kilomeetrit pikk ja läheb üle kuue järve, siin metsade vahel on jääkrossi palju huvitavam sõita kui näiteks lagedal Võrtsjärvel,” räägib Leigo talu perepoeg Taavet Tamm ja paneb tsiklile hääled sisse, ning Kontserdijärvel, kus muidu suviti pillimängu kostub, kaigub nüüd mootoripõrin.
Kui sel laupäeval jäärajavõistlus läbi saab, ei jää rada niisama lund koguma. Või kevadist sulavett ootama. Rada sobib hästi ka uisutamiseks või tõukekelguga sõitmiseks ning seda võimalust ei taha talu pakkumata jätta.
Tõnu Tamme sõnul on ilmad turismiettevõtjale sel talvel mullusest tüki paremad, kuid rahvast käib ometi vähevõitu. Kas sellest, et nüüd on lund üle Eesti kõikjal?
Tamm kahtleb, sest enamikul Eestist pole mägesid suusalume kõrvale võtta. Mäed on põhiline tõmme, mis talvenautleja Lõuna-Eestisse toob. Küllap ikka masu on peapõhjus ja sellest tingituna ei käida raha enam nii kergelt välja.
“Aga osalt kadus rahvas ära juba heal ajalgi, kui neid puhkekohti palju juurde ehitati, Jõulumaid ja muid, me olime alguses üks esimesi,” möönab Leigo talu peremees ja lisab, et raske aeg ongi mõtlemiseks ja uute asjade nuputamiseks.
Otepää turismiinfokeskuse turismispetsialist Lea Ilp kinnitab, et praegune talv on sundinud ka mägisema Lõuna-Eesti turismikorraldajaid oma tööd veidi ümber sättima.
Kui mitmel eelmisel talvel, mil suures osas Eestist lund nappis, on nad rõhunud infole, et neil on lund küllaga, tulge aga, siis tänavuses lumerohkuses see reklaam ei tööta.
Uudsed võimalused
Laenutatavad tõukekelgud kujutavad vana ja tuntud Soome kelgu tänapäevasemat versiooni, on sellest kergemad ja ilma esiistmeta. Saab sõita nii jääl kui lume peal. Mõnus Otepää ümbruses ringi kimada.
“Kui laiemad plastikud alla panna, saab ka lume peal sõita,” näitab tõukekelke laenutav OÜ VeeTee klienditeenindaja Uku Tiisler ning ütleb, et kolme tunni eest tuleb välja käia sada ja terve päeva eest kakssada krooni.
Otepäält 12 km kaugusel Märgi külas 25 majutuskohaga Väike-Prommi turismitalu peremees Alvar Koik on kogenud, et nende kandi ettevõtjatel läheb talvel kõige paremini siis, kui mujal Eestis on lund vähe. Neil seal Otepää ümbruses on lund aga enamasti alati.
“Ega suusatamise pärast ei peagi enam Otepääle sõitma, häid radu on mujalgi Eestis ja järjest juurde tuleb ning tihti tänapäevasemaidki,” ütleb ta.
Koigi sõnul on ka seda rahvast, kes tuleb perega või oma sõpruskonnaga, tavalisest vähemaks jäänud. Ilmselt karmimad ajad, arvab ta. Samuti on äraütlemisi rohkesti. Nii oli Otepää maailmakarikaetapi ajalgi läinud nädalavahetusel neil vabu tube, sest üks seltskond loobus talvepäevadest viimasel hetkel.
Seevastu Eesti teises nurgas, Ida-Virumaal Kohtla-Nõmmel sealse kaevanduspark-muuseumi maadel tegutsevas talvekeskuses, ollakse külastajate rohkusega väga rahul.
“Pigem teevad muret liftijärjekorrad mäesuusanõlvadele, vaid nädala sees on veidi rahulikum,” räägib muuseumi tegevjuht Ain Luuk.
Luugi sõnul käib neile rahvast palju seetõttugi, et Põhja-Eestis napib suusakeskusi. Tullakse Narvast, Rakverest. Tegelikult üle riigi, kuna tahetakse proovida ka Eesti ainsat tehismägedele rajatud suusakeskust, kus suusarajad asuvad karjäärimaastikul. Vahelduseks Lõuna-Eesti suusamägedele.
Tuleb ka tulu
Küllap tuleb kogu talv majanduslikult mullusest parem, on Luuk oma usus üsna veendunud. On olnud aegu, kus nad on saanud talvekeskust vaid kuu aega töös hoida ja avada alles jaanuari lõpus. Nüüd aga käib vilgas tegevus mägedel ja nõlvadel juba jõulueelsest ajast.
Ka firmad pole kitsid oma töötajate talvepäevi seal pidama. Olgu või ühepäevaseid, ent ikkagi. Just hiljuti broneeris üks Narva firma selleks aja oma 200 töötajale.
Sama hästi ei lähe aga Kohtla-Nõmmelgi majutus.
“Hostelis on 33 kohta, aga seda eriti ei kasutata, sel nädalavahetuselgi oli täitumus alla poole, ei jääda ööseks,” kahetseb Luuk.
Üsna Eestimaa keskel Järvamaal Albu vallas Mägede külas asuva Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse projektijuht Kalju Kertsmik tunneb kõige enam rõõmu esimest talve töötavast mäetõstukist, mis lumelaudureid otse mäkke viib. Vallavanemana veel sellestki, et käima sai ka valla laste lumelauakool, kus 17 noort oma oskusi lihvib.
“Kui suudame pakkuda häid ja põnevaid teenuseid ja sealjuures perekeskseid, tuleb ka külastaja,” räägib Kertsmik.
Külastajaid ongi olnud enam kui eelmisel talvel. Keskuse ja ühe lähedalasuva erafirma majutusega kokku mahub ööbima 32 inimest ning vabu kohti on sel talvel neis olnud vaid nädala sees.
Palju rahvast käib Harjumaalt ja Tallinnast. Isegi Virumaalt. See näitab Kertsmiku arvates, et Põhja-Eesti arvukale elanikkonnale on keskus vajalik.
“Et nädalavahetuste tavapuhkajatele mitte ebamugavusi tekitada, lubame siin firmadel talvepäevi vaid nädala sees pidada,” märgib Kertsmik ja lisab, et kokkuvõttes toob tavaklient neile rohkem raha sisse kui firma.
Suusavõimalustest rääkides saartest suurt ei kõnelda. On need ju talviti pahatihti üldse lumest lagedad. Ent sedapuhku on ka saartel lumi vaat et põlvini. Et see ka Hiiumaal Kõpu poolsaarel nii on, kinnitab Pihla turismitalu perenaine Anu-Maie Jõgi.
“Meile Hiiumaale ei olda talvel harjutud tulema, ka siis, kui lund on,” kahetseb Jõgi ning märgib, et suvi on see aeg, mis sisse toob. Talv viib ainult raha välja. Ta ei kujuta ette, kui suurt reklaami tuleks Hiiumaale teha, et kutsuda suusatajat Lõuna-Eesti asemel neilegi. Hiiumaa talv on omamoodi superilus, näevad seda aga vähesed.
Nõnda jäävadki talu 30 majutuskoha voodid talveõhtuti peaaegu kõik puutumata. “Aprillikuuni praegu tellimusi pole, siis tulevad välismaa linnuvaatlejad ja hakkab meie hooaeg pihta.”
Pariisis hoiad raha kokku
Pariisi puhkeküla omanik Olev Käsperson Lääne-Virumaal Kadrina valla Pariisi külas tunnetab samuti masu mõju. Aga tema tunnetab seda positiivselt.
“Rahvas ei sõida talvel enam kaugele, kas Eestist välja või Lõuna-Eestisse,” põhjendab ta, miks temal suusarajad, uisuväljakud või 45 majutuskohta eelmisest talvest märkimisväärselt rohkem rahvast täis on. Raha toob ka varustuse laenutus.
Tõsi, firmade talvepäevi on vähem, kuid see-eest on majutust rohkem küsinud ja saanud üksikisikud, mis on selle miinuse korvanud.
Valdavalt on puhkajad kodumaakonnast ja Tallinnast. Esimest korda pani sel talvel tema puhkekülas suusad alla ka üks must mees, aga kust maalt too pärit, seda ta polevat küsinud.
Mitmed puhkajad on Käspersonile öelnud, et Lõuna-Eestisse on kulukas sõita ja pealegi olevat seal majutus tema omast mitu korda kallim.
“Ju osa suusakeskusi tahab seal talvega rasva varuda ja küsib hingehinda. Mina töötan aasta ringi ja ka suvi toob hästi sisse, seepärast pole mõtet üle mõistuse hinda küsida,” ütleb Käsperson.
