Lev Vassiljevi juubelinäitus pakub nii traditsioonilisust kui üllatusi
Kõige varasemad tööd on enamasti graafilised portreed, mis mõjuvad rahulike, samas tõsiste ja kohati isegi raskemeelsetena.
Järgmise valdkonna moodustavad Vassiljevi abstraktsed taiesed, mida antud väljapanekus ei ole palju. Teistest erinev on plakatlikuna mõjuv teos „Kristuse sünnipäev“ (2018), millel on kujutatud Kristuse monogramm ja muud religioossed sümbolid.
Kolmandasse ruumi on kokku pandud maastikud, mütoloogilised, muinasjutulised ja religioossed pildid, millest koos vaadatuna kajastub Eesti ja laiemalt Euroopa kultuuriline taust. Näiteks maal „Minotaurus“ (2016) viitab tagasi Euroopa esimesele tsivilisatsioonile Kreetal, kus kunagi asus uhke Knossose palee, mille maa-alusesse labürinti oli suletud härja pea ja inimese kehaga koletis – Minotaurus.
Südamlikult mõjub maal „Alice imedemaal“ (2018), mille puhul on huvitav, et kunstnik on raami maalinud pildi peale. Vassiljevi maastikud, mis esmapilgul tunduvad tõetruuna, on lähemal vaatlusel aga mingit moodi nihestatud. Näiteks taiesel „Maastik“ (2018) on põllulapid maalitud tegelikust horisondijoonest ülespoole, ning nende seest alla tulev tee lõpeb lõigatuna pildi esiosas.
Kunstnik viitab oma teostes nii kristlikule kui islami traditsioonile, lisaks esitab moodsaid inimesekultusi. Teose „Kolmainus“ (2017) pildipind on jaotatud kolmeks, sellel kujutatud poolalasti „ilujumalannad“ esindavad omavahel konfliktseid kultuuriruume, kuid antud teosel kuuluvad naised oma poolalastuse ja kehakeele tõttu kokku, moodustades terviku.
Viimasse ruumi on välja pandud naisaktid, erootilise kallakuga maalid, kus kujutatud figuurid on oma vooruste ja pahedega kui kaasaja veenused. Vassiljev kujutab nii pilku varjavat kui vaatajat väljakutsuvalt seiravat naist. Ühel maalil kasutab ta renessansskunstile omast võtet, kus kardina tagant avaneb teine maailm. Sel teosel on kunstnik tagaplaanile maalinud ilusa talvemaastiku, mis avaneb just kui aknast või on tegu hoopis seinal rippuva maaliga, pildi esiplaanil lebav naine on vaataja poole seljaga. Nüüd on vaataja enda otsustada, kas ta jääb vaatama talvist maastikku või utreeritud vormidega naise figuuri.
Lev Vassiljevi 90. sünnipäeva juubelinäitus "Mälestused" pakub esteetilisi otsinguid ja mõttemänge, mis seostab meie oma ja võõra kultuuri elemente, suunab meid vaatama inimolemise eri tahke ja tõlgendusviise.
