Punane päkapikumüts teiste, palju vähem silmatorkavate peakatete hulgas seisatub hetkeks.

Selle omanik silmitseb, pea kuklas, Waterloo rongijaamas väljuvate reiside tablood ja lisab siis kõrgetel kontsadel tippimisele tublisti tempot.

Rongile kiirustava tütarlapse päkapikukostüüm on kindlasti üks veidramaid omasuguste hulgas ega taha vähemalt jõulupühade tähistamise kristliku poolega kuidagi sobida.

Tutimütsiga harmoneeruva punase mantlikese all, mis vaevu minikleidi mõõdu välja annab, välguvad mustades võrksukkades jalad.

Varbad on ebakindlalt vähemalt kümnesentimeetriste kontsadega lakkrihmikutesse kängitsetud. Tere tulemast kostüümipidude mitteametlikule kodumaale Suurbritanniasse!

Niinimetatud fancy dress party jaoks kasutatakse ära iga ettekääne, olgu see siis lihtsalt sünnipäev, halloween või firma jõulupidu.

Nii ongi detsembri keskpaigas Londoni tänavail suur hulk tegelaskujusid, kes järgivad oma rõivastusega kohusetundlikult 1930. aastate Ameerikas Coca-Cola jõulureklaamiga loodud punavalget kostüümitrendi.

Lõbusad jõulupeod, rekordipäevad kauplustes

Kui Eestis jätavad ettevõtted jõulupeod raskete aegade tõttu tagasihoidlikumaks või suisa pidamata, siis Suurbritannias on seekordsed pühad aastatagustega võrreldes juba tunduvalt lõbusamad. Võimalust ennast päkapikuks, jõuluvanaks või kuusepuuks riietada niisama lihtsalt ära ei jäeta.

Optimism torkab silma mujalgi kui vaid firmapidude korraldamisel. Ka kaupmeeste rõõmus ootusärevus viitab sellele, et Suurbritannias üritatakse majanduslangusest toibuda ning hiljutist depressiooni on kaubandusvõrgus juba tõhusalt leevendama asutud.

Nõrk naela kurss toob Londoni tähtsamatele kaubandustänavatele ostlema peamiselt turiste, kes on kindlustanud ka kesklinna hotellide pühade-eelse 90% täituvuse.

Oxfordi ja Piccadilly Streetil säravad rahvavoogude kohal tuledest moodustatud kaarikud ja aisakellad ning nendega võidu West Endi suurte poekettide värvilised vaateaknad. Jõulukaunistused riputati siin üles juba novembri keskel ning sellega algas traditsiooniline kuuenädalane pühade-eelne ostlemisralli.

Kaupmeeste ootused majanduslangust õlult raputavatele klientidele on suured – poolteise kuu jooksul arvatakse kesklinna poodide kogukäive olevat miljard naela, mis teeb Eesti kroonides üüratud 17, 5 miljardit.

Kui aasta eest nähti ostjate ligimeelitamiseks kurja vaeva allahindlustega, siis seekord on hindu langetanud vaid üksikud kaupmehed ja sedagi pigem moepärase protsendi võrra.

Näiteks kuulus kaubamajakett John Lewis juubeldas seekord oma ajaloo parima nädalase läbimüügiga, milleks oli 110 miljonit naela ehk ligi 2 miljardit Eesti krooni.

Ka Londoni paljudele jõuluturgudele jätkub külastajaid. Laupäeva pärastlõunal liigub rahvamass nagu üks mees aastatuhande vahetuseks Thamesi lõunakaldale ehitatud London Eye nimelise vaateratta suunas.

Sealsel jõuluturul haaravad pereemad ja -isad hõõgveini
kõrvale ühe väljakannatamatult magusa mince pie ehk traditsioonilise õuna-rosinatäidisega piruka ja suunavad võsukesed ajaks, mil nad ise lettide vahel ringi vaatavad, vilkuvate tuledega karussellile.

Kui uurin Jaapanis disainitud omapäraseid pehmeid mänguasju müüvalt tütarlapselt, kuidas äri läheb, kiidab ta rõõmsameelselt, et ostjaid on palju-palju rohkem kui ta arvestas ning et kaupa on tulnud lausa juurde tuua

Murelik aastalõpp Downing Streetil

Kogu see õnnelik ostlemistuhin on kummalises vastuolus majandusvallas endist viisi hädakella lööva Downing Street 10ga.

Peaminister Gordon Browni kontori ees uhkeldab küll luksuslikult ehitud jõulupuu, ent Tööpartei meeleolu on jõuluaegsest rahulolust kaugel.

Meile mõistetava tiitlite süsteemi järgi finantsministri ametit pidav Alistair Darling tutvustas detsembri alguses palju kära ja rahulolematust põhjustanud Pre-Budget Report’i ehk eelarve-eelset raportit, mille eesmärk on tohutu suure eelarvepuudujäägi korvamine.

Raport näeb ette miljonite kodanike maksukoormuse tõusu, paljude avalike teenistujate palgakärpeid ning riigi jõulist piirangut investeerimispankurite boonustele.

Kuidagi ei jää muljet, nagu oleks kodanikel põhjust optimistlikult kingiotsingutele keskenduda.

Aga ilmselt vajavad majandusmuredest kurnatud inimesed vähemalt ühte aega aastas, kus nad saaksid selle kõik unustada ning keskenduda pühade nautimisele. Olgu siis odavalt või kallilt, kuidas kellelgi kombeks on.

Et aidata kõigil harjumuspäraselt lookas lauda katta, on
Suurbritannia suurimad telekanalid täis staarkokkade nõuandesaateid.

Ülirikka reklaamiärimehe ning kunstikollektsionääri Charles Saatchi abikaasa Nigella Lawson näiteks soovitab kitsikuse aegadel kinkida sõpradele omavalmistatud hoidiseid ning õpetab, kuidas eelmise päeva jõulupudingust šokolaadiseid trühvlikuule veeretada.

Naabripoisi avalusega teleekraanil lobiseva Jamie Oliver’i soovituses on silmakirjalikkust vähem. Ta piirdub sellega, et näitab, kuidas valmib sealiha ja peekoniga täidetud kalkun ehk turkey with all the trimmings, nagu seda siin nimetatakse.

Jamie, nagu britid teda familiaarselt kutsuvad, on kokkamise ajaks võtnud enda kõrvale appi nii ema, isa, abikaasa kui ka lapsed, levitades sellega sõnumit, et õige pühadetuju tekib mitte kaubandusvõrgus kukrut kergendades, vaid perega ühise laua taga õhtust süües.

Olgu mõni aasta pealegi majanduslikult edukam kui teine, pühade õnnestumiseks on oluline hoopis muu – et oleks, kellega koos neid tähistada.

Seejuures ei oma sugugi tähtsust, kas jõulujumalateenistus saab peetud Kaarli kirikus või St Pauli katedraalis, kas oma rahva poole pöördub president või võtab aasta kokku hoopis kuninganna.