Lood sellest, kuidas munast saab kana ja kanast muna
Kanade kasvatamine on muutunud nii populaarseks, et noorkanad ostetakse müüjate käte vahelt nagu soojad saiad. Kanu kasvatama on hakanud nii need, kes kunagi varem seda teinud pole, kui needki, kes vahepeal sellest mingil põhjusel loobusid.
Mõni nädal tagasi pöördus minu kui värske kanakasvataja poole naisterahvas, kes samuti munejate linnukeste võtmise mõtet kaalus. Naine uuris, et kas kanu pidada on raske, mida munejad söövad ja milliseid elutingimusi vajavad.
Mõnusad lood
Soovitasin tal Piret Purru-Lemetti sulest ilmunud “Fabergé munade” raamatut lugeda. Seal on kõikidele tema küsimustele vastused sees. Naine aga rehmas käega: ei, tema küll lugema ei hakka. Raamatutarkused olevat nii keerulised, et hirmutavad tavalise inimese ära.
“Fabergé munad...” on aga just selline lugemisvara, mida võivad nautida isegi need, kes kanadest ja nende kasvatamisest midagi ei tea ega ka pea. Need mõnusa huumoriga vürtsitatud lood lihtsalt panevad nii kanu kui raamatuid armastama.
Targa teooria ja elukauge teaduse asemel on Piret Purru-Lemetti laotanud lehekülgedele kanakasvataja igapäevase elu. Lood sellest, kuidas munast saab kana ja kanast muna, kuidas linnud põgenevad ja munad tossavad, rebane kanavargil käib, toonekurg tibusid pintslisse panna ihkab, millisest künast kana joob ja millises aedikus talle ringi siblida meeldib.
“Minu eesmärk ei olnud kanakasvatuse õpiku kirjutamine. Pigem lähtusin soovist kirjeldada kanapidamisega seonduvat protsessi ja sündmuste abil, mida kogesin alates hetkest, mil otsustasin – meie majapidamisse tulevad kanad,” kirjutab autor raamatu lõppsõnas. Ning tõdeb, et ka tema jaoks on olemas küsimusi, millele vastuste leidmine alles ees ootab.
Raamatut esimest korda kätte võttes tundus selle pealkiri mulle veidi kummaline. Mis on ühist Fabergé munadel ja kanamunadel? Tagakaanel olev selgitus klaaris pähe kerkinud küsimärgi: “Oma kana munetud munad on kanakasvatajale sama hinnalised kui XIX sajandil juveliir Peter Carl Fabergé poolt mitmetele Euroopa kuninglikele peadele valmistatud kullaga kaunistatud pühademunad. Fabergé munadest on sajandite jooksul saanud kollektsionääride huviobjektid. Omamoodi kogujad on ka kanakasvatajad – ühele pakuvad huvi eksootilised tõud, teisele värvilised munad ja kolmandale värvilised sabasuled.”
Paar raamatut veel
Lisaks kõnealusele raamatule on mõni aasta tagasi (2006, 2008) Eesti Maaülikooli õppejõudude ja teiste asjatundjate sulest ilmunud teaduslikum linnukasvatusalane triloogia: “Lindude tervishoid ja haigused”, “Linnukasvatus I. Üldosa. Munakana- ja kanabroilerikasvatus” ning “Linnukasvatus II. Eestis vähelevinud põllumajanduslinnud”.
Need raamatud on äärmiselt põhjalikud ja vägagi teaduslikud. Ning maksavad seetõttu loetavusele lõivu. Peamiselt on nad siiski sobivad veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse eriala üliõpilastele, linnukasvatuse konsulentidele ja suurte linnufarmide omanikele-töötajatele.
Kahte viimast raamatut ühendab üks oluline puudus – aineregistrit neis pole. Ja see teeb vajaliku teabe otsimise-leidmise mõnevõrra raskemaks. Samas, tõeline huviline leiab üles ka peidetud tera.
