Looduses ei saa hakkama ja kodus ei oska käituda: Kanadas tegutseb huntkoerte varjupaik



Looduses ei saa hakkama ja kodus ei oska käituda: Kanadas tegutseb huntkoerte varjupaik
Foto: Facebook @Yamnuska Wolfdog Sanctuary

Nähes, kuidas Kanadas elab järjest rohkem huntkoeri, keda omanikud kipuvad hülgama, asutas Georgina De Caigny koos emaga 2011. aastal Lääne-Kanadasse Calgary lähistele Yamnuska huntkoerte varjupaiga.

Georgina leiab, et inimesi tuleb huntkoerte suhtes harida ning anda võimalus loomadele, kes kuskil mujal kodu ei leiaks. Hundi ja koera ristand ei ole õige mets- ega ka koduloom ning varjupaik on loodud selleks, et hädas loomaomaniku vaev enda peale võtta ning inimesi nende loomade kohta harida.

Foto: Facebook @Yamnuska Wolfdog Sanctuary

Varjupaiga maadel elab ligi 30 eri koeratõugude vahelise ristumise tulemusel sündinud huntkoera. Kui suurem osa huntkoertest on 64hektarisel maa-alal karjade kaupa erinevates aedikutes, siis mõned loomad on esindusisendid, kes vabalt ringi jooksevad ja külastajatega semmivad. Valgekihvad pole sündinud juhusliku koera ja metslooma vahelise paaritumise tulemusel, vaid neid ongi sihipäraselt aretatud.

Huntkoerad panevad koerast sõbra proovile. Foto: Facebook @Yamnuska Wolfdog Sanctuary
Seotud lood:

Mõni huntkoer on koeralikum ja teine hundilikum. Rolli mängib nii koera geneetika – kui suur protsent temas on hunti või koera, aga ka iseloom ja kasvatus ehk kui vanalt temaga nõuetekohaselt tegelema hakati. Enamik koerhunte on varjupaika sattunud omanikelt, kel omapärase käitumisega loomadega raskusi tekkis.

Foto: Facebook @Yamnuska Wolfdog Sanctuary

Paljud huntkoerad tunnevad ennast kinnises ruumis ebamugavalt, kuna nende loomus teeb nad kartlikuks. Suurematel aladel tunnevad nad ennast paremini, kuna seal on neil alati võimalik minema joosta. Õues elavad huntkoerad tihti parema meelega maa all urus kui kuudis. Mõned hübriidid oskavad ning naudivad ka tubase looma elu, kuid see sõltub peamiselt sellest, kui suur on nendes hundivere osakaal.

Foto: Facebook @Yamnuska Wolfdog Sanctuary

Varjupaigast saavad vastutustundlikud ja pühendunud huvilised loomi ka lemmikloomaks võtta. Välja annab varjupaik ainult selliseid hübriide, kelle koeradest eellaste osakaal on suurem. Hundi ja koera hübriidide puhul ongi esimene asi, mida looma puhul mainitakse, tema "hundisus" – kas see on kõrge, keskmine või madal. Hundisemad koerad söövad näiteks ainult toorest liha, kui teised ka koeratoitu.

Foto: Facebook @Yamnuska Wolfdog Sanctuary

Selliseid inimesi, kes kõigile koertele just huntkoera eelistavad, leidub omajagu. Mitmed varjupaiga töötajad on sinna tööle asunud sel põhjusel, et varasem kokkupuude on neis huntkoerte vastu erilise sümpaatia tekitanud.

Foto: Facebook @Yamnuska Wolfdog Sanctuary

Huntkoera võib olla keeruline tubase eluga harjutada, kuna neile meeldib näiteks mööblit katki närida. Väikeloomade ja laste suhtes ei pruugi nad kõige viisakamalt käituda ning võõraste läheduses on nad tõenäoliselt ujedad. Varjupaiga kodulehelt võib lugeda, et koerhundid ei armasta asju jagada, kaitsevad oma territooriumi, on pelglikud, kipuvad lõhkuma, on suure karjainstinktiga ning on osavad (aedikust) põgenejad.

Foto: Facebook @Yamnuska Wolfdog Sanctuary

Enamik kodustatud huntkoeri vajab päevas mitut pikemat jalutuskäiku. Nad janunevad vabaduse ja iseseisvuse järele ning soovitatav on kohe õpetada huntkoer ka ilma jalutusrihmata viisakalt käituma.

Uuri lähemalt: Yamnuska Wolfdog Sanctuary

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare