Loomeliitude pleenum – üritus ohjeldada rahvuslust?
Nüüd, 25 aastat hiljem on mõnigi toonane osalenu veidi skeptiline ega taha suurt rääkida, mõnele lihtsalt ei meenugi midagi erilist. On ka neid, kellele see paistis toona sääraste tumedate rahvuslike tungide riikliku kanaliseerimisena, umbes nagu Jääkelder-Rahvakogu praegugi hõõgvele läinud sütele liiva pääle puistas, vähemasti mõne agarama meelest.
Pleenumit korraldas 1987. aastal asutatud ENSV Loomeliitude Kultuurinõukogu, kuhu kuulusid kõigi loominguliste liitude esindajad. Idee taga oli arhitekt Ignar Fjuk.
Nõukogus oli 24 liiget, igast loomeliidust neli esindajat, neli kultuurinõukogu liiget (Jaak Allik, Kaljo Kiisk, Jaan Rääts, Enn Põldroos) olid ka EKP Keskkomitee liikmed.
Et kultuurinõukogu lähetatud märgukirjad migratsiooni ja fosforiidiprobleemi jms asjus ei paistnud mõjuvat, otsustatigi kokku kutsuda pleenum. Mõte olla kerkinud Eesti Teatriliidu asutamise kongressil 1987. aasta oktoobris, eestvedajaiks Jaak Allik, Kalju Komissarov ja Jaak Viller.
Tööst osa võtma kutsuti ka EKP Keskkomitee büroo selle täies koosseisus. Karl Vaino otsustas, et pleenumist võtavad osa Indrek Toome, Enn-Arno Sillari ja Ain Soidla.
Arvo Valton on raudkindel: “See ei olnud loomeinimeste initsiatiiv, vaid üks osa meetmetest, kuidas taltsutada natsionalismi Eestis. Keskkomitee, Karl Vaino meetmete hulgas oli see vaid üks teiste seas: et pesta loomeliitude liikmete ajusid. Selle kohta on olemas ka keskkomitee protokoll. Aga nagu ka Rahvarinne oli mõeldud rahvuslike jõudude taltsutamiseks ja läks kontrolli alt välja, nii ka pleenum – üksteist ergutati aina ausamalt ja ausamalt rääkima.”
Pleenumile andsid hoo Mikk Mikiver, Indrek Toome ja Ignar Fjuk, neile järgnesid ekspertide analüüsid ENSV elust (teiste seas Endel Lippmaa, Aili Aarelaid, Marju Lauristin), kahe päeva jooksul kõnelesid arhitektid, kirjanikud, kunstnikud, heliloojad ... pea kõik, kelle sõnaga sel hetkel ühiskonnas arvestati.
Kritiseeriti me oma kommunistliku ladviku perestroikat ja glasnostit tõrjuvat hoiakut, demokratiseerimisprotsessi aeglust. Nõuti vabariigi üleviimist isemajandamisele, oma kodakondsuse sisseseadmist, ENSV suveräänsust. Mõni julges rääkida vabadusest laiemalt, demokraatia ja parteide vajadusest.
2. aprillil korraldavad Riigikantselei, Riigikogu Kantselei ja Eesti Teatri Agentuur n-ö kordusõppuse (eestvedajaks Ott Karulin ja Paul Piik). Sellest tuleb ka teleülekanne, lisaks veel samal päeval väike kontsert-luuleõhtu. Kõnelevad vanad tegijad (Heinz Valk, Andres Langemets, Jüri Arrak, Tõnu Tepandi jpt), aga seltsi on kutsutud ka mõned nooremad loojad.
Ignar Fjuk: “Uuest pleenumist ei tea ma üldse midagi, sain paar päeva tagasi lihtsalt teate, et kui on mahti, kobi sinna kohale... Programmilisi asju ei saa sellisel kujul teha, siis peavad mõttekaaslased kogunema ja ühist asja ajama, eks see uus sündmus ole ikka võimalus asja enne lõplikku aja ja mälestuse rüppe vajumist korra meenutada.”
Tõnu Tepandi: “Mulle need mälud ja mälestamised hästi ei meeldi, tehtud asi, mis seal enam nämmutada. Peaksime ikka arvama praegusest olukorrast. Toonane asi oli omades oludes, omade antustega, see oli tollane plahvatus. Sellega ei ole väga mõtet tegelda – muidu on nagu revolutsiooniveteranide kokkutulek, juuakse viina, lauldakse laule ja aetakse rumalat juttu.”
AJALUGU
Eesti NSV loominguliste liitude juhatuste ühispleenum
- Toimus 1. ja 2. aprillil Toompea lossis tolleaegses ENSV Ülemnõukogu istungite saalis.
- Võeti vastu kolm dokumenti: läkitus XIX üleliidulisele parteikonverentsile; kiri EKP Keskkomiteele, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile, Eesti NSV Ministrite Nõukogule, Eesti NSV loomingulisele intelligentsile ja pöördumine NSV Liidu peaprokurörile.
- Pöördumistes räägiti migratsiooniprobleemidest, majandusest, stalinistlikest kuritegudest ning kohaliku võimu perestroikaleigusest, s.t stagneerumusest.
1988 Lugude sari- 25 aastat tagasi
- 31. märts.
Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu avaldas oma seisukoha, mille kohaselt eesti keelel peab olema riigikeele staatus.
-1.–2. aprill. Toompea lossis toimus loomeliitude ühispleenum, kus Eesti loovintelligents nõudis poliitiliste õiguste laiendamist, kultuurilist ning majanduslikku iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist
ja valitsuse tagasiastumist.
- 13. aprill. Eesti Televisiooni saates “Mõtleme veel” tegi Edgar Savisaar ettepaneku Rahvarinde
loomiseks. Samas loodi ka algatusrühm idee teostamiseks.
