Lugejad kipuvad raamatukogu raamatuid reisidel käies maha unustama


Lugejad kipuvad raamatukogu raamatuid reisidel käies maha unustama
Ups, Kunksmoor jäi randa!Foto: Kyle Pearce, diygenius.com

Kui levinud on, et inimestega reisile läinud raamatud kodumaale tagasi ei tule? Kas tasub üldse raamatukoguhoidjale oma reisihuvist midagi mainida — vahest ei saagi soovitud raamatut kätte?

Kui ühes raamatukogus lapsele raamatut laenutanud ema ütles, et nad lähevad sellega reisile, muutus raamatukoguhoidja ärevaks ja palus, et hoitagu siis ilusti — raamatuid läheb reisidel nii palju kaduma, et parem, kui inimesed neid sinna üldse kaasa võtaks.

„Õnneks ei juhtu selliseid unustamisi väga tihti, kuid ka meil on aastate jooksul olnud „reisivate“ raamatutega mitmeid kogemusi,“ teatab Türi raamatukogu direktor Astrid Karpender. „On olnud juhuseid, et raamat on reisil unustatud hotelli või lennujaama. Kahjuks oligi tegemist raamatuga, mis poes oli juba läbi müüdud ja asendada polnudki võimalik.“

Ühele lennukisse unustatud raamatule õnnestus Türi raamatukogu lugejal pärast pikka internetist otsimist asendus leida.

Kodus kaob rohkem kui reisil

„Seega on raamatukoguhoidjate mure täiesti õigustatud. Kuna sageli on meil ainult üks eksemplar raamatust, siis loomulikult oleme mures, kui kuuleme, et see tahetakse reisile kaasa võtta. Kui oleme kuulnud, et lugeja soovib raamatu reisile kaasa võtta, siis laenutamisest pole me keeldunud, aga oleme oma lugejaid palunud küll, et nad seda kusagile maha ei unustaks,“ räägib Karpender.

Seotud lood:

Rapla raamatukogu teenindusjuht Kaja Tammar toob välja, et kuigi ka reisidel on raamatuid kaduma läinud, harvemini kui kord aastas, siis kodudes läheb neid kaduma palju rohkem. „Lugejale ei saa keelata raamatut reisile kaasa võtmast, nagu ei ole alust samal põhjusel talle mitte laenutada. Ta ju ise vastutab,“ ütleb Tammar.

Melliste raamatukogu juhataja Kätlin Link leiab, et mõne lugeja jaoks võib lennusõit olla ainuke aeg, kui tal on mahti lugeda ja süveneda. Tema on ametis oldud poole aasta jooksul reisile kaasa andnud umbes viis raamatut.

„Enamasti soovitakse just kergema kaaluga raamatuid, kuna reisil on raske pagasiga ebamugav,“ ütleb Link, kes raamatukogu raamatuga reisimises probleemi ei näe, kuna kaotatud või rikutud raamatuid on võimalik asendada. „Iga lugeja vastutab raamatu eest, laenab ta selle siis koju voodisse või reisile rannas lugemiseks.“

Sõnu peale ei loe

Keila raamatukogu lastetöötaja Reet Vahersalu ütleb, et rahvaraamatukogu ei jäta kunagi inimesele raamatut laenutamata. Hiiu valla raamatukogu direktor Annely Veevo usub, et raamat on lapse sõber ning kui see tõesti peaks reisil ära kaduma, pole see veel maailma lõpp. Koostöös laenutajaga püütakse leida parim lahendus, kuid tavaline praktika on see, et kaduma läinud raamatu asemel tuuakse uus asemele. „Sõnu me kohe kindlasti peale ei loe,“ ütleb Veevo.

Sõnu ei loe peale ka Tõrva linnaraamatukogu juhataja Tiina Rillo, kelle sõnul on mõned taolised juhtumid ette tulnud. „Püüame inimesest aru saada, sest vahel ikka juhtub,“ ütleb ta.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare