Ei, nostalgiapattu raamatul pole. Nostalgia on midagi pehmet, melanhoolset, siin seda ei leidu. Selle asemel otsustatakse nende kaante vahel taas, milline tee oleks olnud Eesti põllumajandusele see kõige õigem.

Paraku on teada, et sündinut tagantjärele muuta ei saa. Kui, siis vaid arvamusi. Need aga, kelle arvamusi muuta soovitakse, seda raamatut ilmselt ei loe.

Seega: jäägu raamatu kokku panijatele nende arvamus. Ainult et kas teise mehe elulooraamat on kõige õigem koht nende avaldamiseks?