Teda tõlkinud Jüri Puusaag rääkis ajakirjale Teekäija antud intervjuus, et Billy Grahami ametlikuks küllakutsujaks oli Vene Õigeusu Kirik ja Üleliiduline Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Nõukogu.
Delegatsiooni saatsid inglise-vene tõlgid, kuid Eestis vajati ka kohalikke tõlke.

„Nii tuligi mul olla Billy Grahami saatjaks ja tõlgiks kahel eestikeelsel jumalateenistusel Tallinnas. Ta viibis Tallinnas kolm päeva,“ rääkis Puusaag.

Puusaagi sõnul ei olnud ta kunagi näinud Oleviste kantslist sellist vaatepilti. Kirik oli absoluutselt täis — ei ühtki vaba iste- ega seisukohta.

„Vapustav pilt! Franklin Graham hindab oma raamatus Oleviste 4500-list kuulajaskonda suurimaks selle reisi käigus,“ märkis Puusaag, kes palus oma abikaasal teha ka paar pilti alt vaatajate poolelt, sest ta ise oli koos Billy Grahamiga kantslis. Need fotod jäid tegemata, sest naisel polnud võimalik rahvamassis kätt nii palju liigutada, et fotoaparaati üles tõsta.

Inimeste huvi oli meeletult suur

Tagantjärgi on arvatud, et kirikus oli sel päeval tõesti 4500 inimest, mis on kõigi aegade rekord.
Kohal viibinud Peeter Võsu selgitusel oli kogu piirkond mitmekordse valve all ning kirikusse pääses ainult kutsetega. Neid oli väljastatud ligikaudu 1000.

„Aga me olime nutikad,“ rääkis ta. „Need, kes kontrollist läbi said ja kirikusse jõudsid, andsid oma kutsed ära ning need toimetati uuesti välja ja nendega tulid sisse uued inimesed.“
Praegune Oleviste vanempastor Siim Teekel tundis üht miilitsat, kes ahelikus valvas ja tema abiga said samuti paljud inimesed läbi.

Oleviste pastor Ülo Niinemägi sõnul oli lõpuks kirik puupüsti täis, täis olid ka radiaatorid, kõik orvad ja esik. Üks neist, kes radiaatoril koha sai, oli praegune EELK piiskop Joel Luhamets.

Billy Grahami esinemist filmis kohalik televisioon ning samuti ameeriklaste võttegrupp. Lisaks oli üks kirikuliige kohal oma videokaameraga.

„See oli üsna algeline VHS-süsteem,“ kirjeldas Peeter Võsu. „Kvaliteet jättis soovida ja muidugi mingit monteerimist ei olnud, algul pandi käima ja lõpus lülitati välja.“
Nii aga saadi kogudusele jumalateenistuse salvestus, millel oli kullakaal: kuna üle Eesti oli toimunu vastu pööraselt suur huvi, hakati käima kirikutes ja kodugruppides seda näitamas.

Filminäitajad võetakse kinni

„Olime olnud salvestusega Paides ja järgmisel päeval pidime jõudma Pärnu-Jaagupisse. Teel Paidest välja Pärnu suunas peatas meid miilits,“ rääkis Võsu. „Meid võeti suure hulga meeste poolt kinni ja minult nõuti mu autovõtmeid. Kui ma ei tahtnud neid anda, siis viidi mind ühte ruumi ja öeldi, et nii kaua pekstakse, kuni ise võtmed loovutan. Andsin need siis ära.“

Ülekuulamine kestis kogu öö. Peale seda otsiti kahel korral läbi Peeter Võsu korter. Ülekuulamised kestsid kogu aasta ja tõid kaasa kaks kohtuasja.

„Enam-vähem kaks korda nädalas olid väljakutsed, kusjuures ülekuulamised toimusid Paides. Ähvardati auto ära võtta, kooli kutsuti, kus noomiti, et mis lapsevanem ma selline olen, peret mõjutati ja tööl kuulati üle,“ meenutas Võsu.

Grahami esinemist filminud ja samuti kaasas olnud mees tegi läbi sama kadalipu ja ka tema ema, kes oli filminäitamisi aidanud organiseerida ja tegeles Soomest kirikusse pühapäevakooli materjalide toomisega.

Äravõtmiseks sobis kõik

Eriti hull oli Võsu sõnul see, et lisaks otsiti läbi veel kümmekond kodu, kuhu minnes öeldi, et nimed olid saadud neilt. „Muidugi tekkis usalduskriis, mõned inimesed suhtlesid veel hiljemgi ikka väga ettevaatlikult, enne kui asjad said selgeks räägitud,“ sõnas ta.

Läbiotsimistel konfiskeeriti kõike alates inglipiltidest kui kristliku kirjanduseni.

„Eesmärk oli video näitamine lõpetada ja konfiskeerida võimalikult palju materjale, millega saime tegutseda. Samuti taheti kokku saada võimalikult palju aktiivsete kristlaste nimesid,“ selgitas Võsu. „Eks nad vahendeid said tõesti kätte, kirjutusmasinaid võeti ära, samuti kirjapaber, sest see oli ju mõeldud kuriteo sooritamiseks ehk kristliku kirjanduse trükkimiseks. Ühtlasi võeti ära kohvipakke ja tualettpabereid, millel olid välismaised kirjad peal.“

Kogu uurimine oli viidud Paidesse, kuhu välismaalastel polnud võimalik kuulama tulla, kui asju arutati, sest neile oli avatud ainult Tallinn.

“Poleks muutusi tulnud, siis oleks mu elu olnud hiljem üsna pingeline,” arvas Võsu. “Mind jälgiti pidevalt, must auto seisis aeg-ajalt avalikult kodu juures. Mingit nõukogude nostalgiat küll ei teki, kui sellele kõigele tagasi mõelda. On tähelepanuväärne, et kõik see ei juhtundki ju nii ammu, aga juba oleme hakanud unustama, millistes oludes elasime.”

Ohtlik altarikutse

Üks neist, kes sai samuti KGB käes kõvasti räsida, oli pastor Ülo Niinemägi.

Tema sõnul oli kogu kirikule antud karm hoiatus, et Billy Graham ei tohi teha altarikutset ehk kutsuda inimesi oma jutluses Jumala poole pöörduma.

„Aga tegi seda ikkagi ja küsis inglise keeles, kes tahaks anda oma elu Jumalale. Inimesed said sellest muidugi ka ilma tõlkimata aru ja tuhanded käed hakkasid tõusma kogu kirikus. Sellele järgnesid hiljem tõsised repressioonid,“ kirjeldas Niinemägi.

Tema enda kodu otsiti korduvalt läbi. Ära võeti 500 helikassetti, samuti makid, millega ta Grahami jutlust ööd ja päevad paljundas. Läks ka kirjandus ja lõpuks kadus arvepidamine asjade üle, mida keelatuks peetuna konfiskeeriti.

„Kõik-kõik võeti ära! Lõpuks ei piisanud enam asjadest, ka mind ennast viidi kaasa,“ meenutas Niinemägi. Ka tema viidi Paidesse ja öeldi, et sellise keelatud tegevuse eest on oodata kaht aastat kinnipidamist.

„Ülekuulamised olid väga rasked, need kestsid 9 tundi järjest. Kord viidi sooja, siis jääkülma ruumi. Kui olin juba täiesti läbi, siis toodi rõõmsalt asjad, et nii, kohe sõidame koju. Kirjuta ainult meile oma kaastööliste nimed ja asumegi teele. Kui ütlesin, et ei tee seda iialgi, siis öeldi, et piisab, kui näitan eemalt nende koduuksi…“

Kui Niinemägi keeldus, siis lükati ta hilisõhtul uksest välja, uus ülekuulamine pidi olema hommikul. „Väljas oli külm ja lumine, kuhugi mul minna polnud, ei julgenud ka. Arvasin, et mind jälgitakse ja kui kellegi juurde seal Paides lähen, siis teen sellele inimesele karuteene. Käisin öö läbi ringi, külmetasin, palvetasin ja mõtlesin, et oleks mul tuvitiivad, lendaks igaveseks sellest riigist minema!“

Ülo Niinemägi sai abi sõprade toest, kui Tarmo Vardja ja teised olid valmis Tallinnas avalikke proteste alustama ja andma välismaailmale teada, kuidas pastoriga ümber käiakse. Sellega ülekuulamised lõppesid.

Ei mingit kahetsust — kõik tasus ära

„1984 oli raske aasta kõigile, kes midagi tegid,“ ei pea Niinemägi juhtunut tagantjärgi erakordseks.
Vastates küsimusele, kas Grahami visiit selles valguses, mis hiljem juhtus, end ära tasus, ei kahtle Niinemägi sekunditki.

„Kõik, mida teed Jumala heaks, tasub ära. Ma teeksin seda ükskõik mitu korda uuesti läbi, ükskõik mis diktatuuris või režiimis, sest see, mis Jumal on minu heaks teinud, on palju suurem. Siin pole mingit küsimust.“

Grahami visiit andis kristlastele lootust, et ajad on muutumas ning paari aasta pärast võiski sulamist märgata.

Kogu tema külaskäigust Nõukogude Liitu ilmus hiljem raamat “Billy Graham in the Soviet Union” ning Billy Graham ise oli veel aastaid kirjavahetuses toonase Oleviste vanempastor Ülo Merilooga.

„Ja tõesti, sellist rahvahulka nagu Billy Grahami jutluse ajal, pole Olevistes nähtud enne ega pärast,“ nentis Ülo Niinemägi. „Mäletan siiani seda jutlust. Paljud andsid oma elu Jumalale ja käivad sel teel siiani.“

Billy Graham on kirjutanud mitmeid raamatuid, millest tuntuim on ka eesti keeles mitmel korral trükitud „Rahu Jumalaga“, mis esimest korda ilmus juba 1953. aastal ning millest sai ülemaailmne kristlik menuk.

2009. aasta mais käis Eestis tema poeg Franklin Graham, kes jutlustas Saku Suurhallis toimunud Lootuse festivalil.

Lisatud 1984. aastast pärit video alguses on näha mõned kaadrid Oleviste kirikust, kuhu tõttab hulgaliselt rahvast. Kiriku ees aga seisavad spetsiaalselt kohale toodud merekooli kursandid ja miilitsad, kes pidid kontrollima inimeste lubasid.