MAALEHE ARHIIVIST | Ants Antsoni 1500 kuldset meetrit

Meenutame Ants Antsonit tema sünniaastapäeval, 11. novembril, kolme aasta eest antud intervjuuga.

 Ants Antsoniga kohtume Nõmmel, kus ta elab koos abikaasa Enega. Perenaine tõttab kööki kohvi tegema, jääme – mehed omavahel – uisujuttu puhuma. Spordikauge inimesena hoian end mõistete spetsiifikas tagasi, et mitte väga lollina näida. Aga vana saab asjast aru ja annab meelega lihtsaid vastuseid.

“Ah et uisud. Noh, oma pool meetrit pikad, et kiirus paremini sees seisaks. Ega pikematega parem olekski, jäävad jala taha kinni,” räägib Ants. Vaatab küsivalt otsa, et kas ikka saan aru. Noogutan. Seejärel jätkab: “Uisk tohib olla saapa ninast ja kannast teatud mõõduga, nii et kõik oleneb saapa suurusest. Aga ma räägin ajast, kui mina veel jää peal olin ja ise uiske pidin teritama. Saapad puki külge ja kolme luisuga, viimane oli marmorist, see lõi tera lausa peegliks. Praegu, oh … nii palju on muutunud.”