Viio ise ütleb enda kohta, et on ajakirjanduses olnud tegelikult eelmise suveni pea eluaeg. Umbes sama kaua on ta ka looduse ja metsanduse teemadega tegelnud. “Sain need oma teemadeks 1980. aastate alguses Rapla rajooni ajalehes Ühistöö. Eks oma huvi ja mõningane asjadega kursis olek mõjutas, et Maaleheski samade teemade juurde jõudsin.”

Kollased Taskud

Nüüd on Viio eraettevõtja. “Mullu 1. septembrist tegime elukaaslase Margusega oma firma, OÜ Kollased Taskud. Olen ametis loodustoimetajana, põhitegevus on kirjutamine, tekstide toimetamine, pildistamine.” Lisaks toimetab Viio kord kvartalis ilmuvat Erametsakeskuse väljaannet Sinu Mets.

Peale selle on Viiol kaks kõrvalhobi, üks talveks, teine suveks – käsitöö ja aiatöö. “Käsitöö liinis on meie osaühing ka tootjate ühenduse Väärt Raplamaa Toode liige. See annab võimaluse teiste kohalike väikeettevõtjatega suhelda ja ühenduse poes oma käsitöökaupa müüa. Praegu on poes meilt küll vaid mõned postkaardid ja loodusfotod.

Õmblen loodusest inspireeritud hingenukkusid ja teen kaelaehteid voolitud putukatega. Putukad on stiliseeritud, kuid teatud määrani üritan täpne olla – viistäpp-lepatriinul on ikka viis täppi ja õnnetriinul ühe kattetiiva kohta üksteist.”

Aiatöö siht on arendada taimekasvatust. Muu hulgas katsetab Viio oma maakodus Raela külas eestimaist läätsekasvatust, sel aastal õnnestus tal saada ka soomeugrilaste vana alepõllukultuuri jaanirukki seemet.

Kogu põlluharimine käib muide käsitsi, ning fotoaparaat on Viiol kogu aeg käepärast. “Pildistan kõiki, keda kohtan, ja üritan ka liigid määrata.”

Selle suve albumites on mitusada uut liiki, neist enamjagu putukad. Saavutuseks peab Viio sedagi, et nüüd teab ta enamikku umbrohtudest nimepidi.

Kedagi ei pea tapma

“Oma aias oleme veidi vähem kui kümne aastaga saavutanud teatava tasakaalu – kedagi ei pea tapma. Sest nende elukate kõrvale, kes kipuvad taimi-vilju sööma, on on tekkinud paras hord neid, kes omakorda taimesööjaid söövad. Ka linnuliike, konni, sisalikke jt hakkas aeda järjest juurde tulema ning meie õue taimekooslus on muutunud palju mitmekesisemaks.”

Viio lisab, et sel aastal on ta päris kindlasti suhelnud putukate ja taimedega palju rohkem kui inimestega.