Maalehe tellija läheb laulupeole ainulaadse pluusiga
68aastane Aavo Järvesalu on ehe näide, kuidas lotovõit leiab selle, kes võitjaks vägagi sobib. Nimelt lõi ta kaasa kampaanias “Maalehega laulupeole!”, kus välja loositud kolm nn superpaketti sisaldasid ka moekunstnik Reet Ausi disainitud piknikuteki ning riideeseme.
Kui Aavo võitu vormistama hakkas, täpsemalt öeldes Reet Ausi juurde mõõte andma ning moe-eelistusi tutvustama läks, selgus, et mood pole talle üldse võõras teema.
Nimelt pälvis veel praegugi sihvakas ning sirge seljaga mees tubli 40 aastat tagasi individuaalõmblusvabriku Lembitu disainerite tähelepanu. Kahjuks küll lühikeseks jäänud karjääri jooksul jõudis ta mannekeenina üles astuda ka nn üleliidulisel rahvamajandussaavutuste näitusel Moskvas.
Teeme ikka kireva!
Ka nüüd polnud eluaeg rätsepate õmmeldud rõivaid kandnud mehel (lihtsalt kehaehitus on niisugune!) raske oma eelistusi sõnastada. “Teeme kireva!” ütles ta. “Musta on küllalt aega kanda siis, kui käed risti rinnal!”
Praegu on mehe käed aga veel roolil – nimelt on ta 43 aastat pidanud pikamaa-autojuhi ametit ja juhib 10tonnist sõiduriista ka nüüd. “68aastane mees pensionist ära ei ela,” tõdeb ta.
Loomulikult ei ela, kui mõiste “elu” sisaldab Eestis rändamise kõrval ka Itaalia reisi, millelt mees oma kaasaga hiljaaegu naasis.
Peagi seab ta aga sammud laulupeole, uhke sinistes toonides pluus seljas ning sellega sobiv ainulaadne piknikutekk kaenla all.
“Minu eas võib veel elust rõõmu tunda küll,” tunnistab ta. “Tähtis on see, et oleks tervist ja oleks töökoht.”
Reet Ausi disainitud pluusi ning pinknikuteki sa ka Malle Dengo. Kolmas võitja, Raul Krampe, kinkis võidu aga oma kaasale, kes valis pluusi ja püksid Ausi valmiskollektsioonist.
Oma asi Bangladeshist
Rõivaste ja piknikuteki võitjad pole aga ainsad, kes laulupeol Reet Ausi maitset ja maailmavaadet jagada saavad.
Nimelt jõudsid Bangladeshist Eestisse 23 000 XXVI laulu- ja XIX tantsupeo ametlikku T-särki, mille samuti disaininud Aus, seda koostöös peo peakunstniku Taavi Varmiga. Särgid saadetakse tellijatele, aga ka kauplustesse.
Kõik särgid valmistati väärtustava taaskasutuse meetodil, rõivatööstuse nn ületoodangust.
“Tavatootmises valminud T-särgiks kulub keskmiselt sama palju vett, kui on vaja kuuekümneks duši all käiguks, energiakulust rääkimata. Väärtustava taaskasutuse meetodil valminud särkidega hoidsime kokku 91% vett ja 85% energiat,” selgitas Aus.
