Selle ajaga, kui Leedu sai valmis kaks palkmaja, suutis Läti vaid põranda tolmuimejaga üle votta. Niisugune mulje jäi eile Grüne Woche hallis 8.2, mida Eesti jagab Läti, Leedu, Taani, Rootsi, Norra, Bulgaaria, Tsehhi, Slovakkia, Kreeka jpt riikidega. Kokku on selles hallis 18 riigi väljapanekud.

Pillimehed jõudsid kohale enne pille

„Ehitajad tulid esmaspäeval, meie kolmapäeval, neljapäeva hommikul tulid toiduained,” ütles Ave Kingu põllumajandus-kaubanduskojast, ise Kõlleste kommimeistrite šokolaaditahvleid paika sättides.

Eesti pakub messil erinevaid toiduaineid alates kamast ja eesti sinepist A. le Coq’i õlle ja muidugi Vana Tallinnani.

„Võtsime sel aastal taas ka kummelilikööri ühes,” rääkis EPKK juht Roomet Sõrmus. „Eelmisel aastal seda polnud, aga inimesed tulid ja küsisid.”

Eesti 100-ruutmeetrise stendi kujundas disainer Marju Liigand. See on jagatud müügialaks ja kohvikualaks. Toidu kaudu valiti tänavu Eestit tutvustama E-Piima, Saaremaa piimatööstuse, Maag piiamtööstuse, Linpeti, Meveda, Balsnacki, Salvesti, Põltsamaa Felixi jms tooteid.

Messikülalistele esinevad meie boksi juures muusikud Kait Tamra, Aldo Järve ja Andrus Lehes. Kuigi mehed jõudsid eile kohale, ei saanud nad kohe pilli mängima hakata, sest nende pagas jäi mõneks ajaks kaduma.

Ega neist muusikutest messi eelpäeval veel lugu polnudki: üht meie parimat õlut nautis ilma selletagi grupp vene keelt rääkivaid mehi, ilmselt ka messibokside sättijad.

Slovakid tegid aga ise muusikat. Seni, kuni üks mees väljapanekut sättis, hoidis teine vahutavat õlleklaasi käes ja laulis.

Mulje, et üsna kõvasti panustatakse alkoholile, messihallides jalutades jääb. Nii on näiteks Tšehhide ekspositsiooni keskseks elemendiks tumesinine suur vanker, mida kaunistab roheline likööripudel ja suur kiri „Becherovka”, veini- ja õllebokse on pea igas hallis.

Suur Ungari pidusöök

Kuigi mess avati külastajaile ametlikult täna, on siin juba mitu päeva peetud kohtumisi, pressikonverentse ja foorumeid.

Omavahel kohtuvad ministrid, pressikonverentse annavad organisatsioonid ja riigid. Kõige uhkem oli kindlasti Ungari pressikonverents, kes tänavu on Grüne Woche ametlik partnerriik ja kaaskorraldaja. Konverentsi eel tantsisid madjarid pressikeskuses kaikatantsu, neile järgnes kaks tütarlast, kes esitasid kogu oma tantsu, veinikarahvine peas kandes. Pärast proovisid nad karahvine ka ajakirjanikele pähe asetada. Polnudki nii hull — karahvini põhi oli päris inimpea järgi vormitud.

Neljapäeva lõpetas messi avapidu ICC-s — Berliini rahvusvahelises konverentsikeskuses. See pikk maja oma suure hulga saalide ja loenguruumidega asub messi peasissekäigu ees ja seal on konverentside pidamiseks tõepoolest head tingimused. Saal, kus pidukõnesid peeti ja kuulati, sarnaneb mingil moel meie Linnahalliga, mahutab aga kindlasti rohkem rahvast.

Kõned olid nagu kõned ikka, ainult et Saksa riigi juhid räägivad peast, vabalt, ilmekalt ja südamlikult. „Sehr geehrdigte Bauerinnen und Bauer” (väga austatud taluperenaised ja -peremehed) on ju ometi kena kuulata!

Kõnelejate hulgas oli kindlasti tähelepanuväärseim persoon Saksa põllumajandusminister Ilse Aigner — suurt kasvu ilus naine lühikeses seelikus, ilmekas esineja, värvikas ja konkreetse jutuga. „Ta on väga särtsakas,” kiitis kolleegi meiegi põllumajandusminister.

Päev lõppes ootamatu pidusöögiga — pärast Ungari tantsijate esinemist kutsuti kõiki osalejaid „kulinaarsele reisile läbi Ungari köögi”. Uskumatu, aga Ungari köök toitis kogu selle massi vabalt ära!

Tõsi — ainsad asjad, mis eestlaste ja madjarite sugulust võiks kinnitada, olid seal hapukurgid ja hakklihatäidisega kapsarullid.