MAALEHT NAISTE TANTSUPEOL: „Leidmise“ leidmine
Eks see hakkas muret tegema juba esimesel proovipäeval, sest tantsis ju kogu tantsupere ehk 5000 tantsijat ning kolonnid olid rangelt paika pandud. Selles tantsus lisaks rühmaliikidele ilmselt ka rahvarõivaste värvi järele. Punased ja roosad seelikud olid näiteks väljaku keskel tribüünist veidi paremal.
Aga tantsija on kõigeks võimeline ja ka „Leidmise“ leidmine läks iga korraga paremaks. Seda enam, et tants ise on ju imeilus.
„Mul hakkavad külmajudinad üle selja jooksma, kui me „Leidmist“ tantsima läheme,“ ütles ka üks rühmakaaslane, väljakule minemist oodates.
Kontserte oli kolm – hommikune peaproov-kontsert ja kaks etendust. Ja publikut jagus kõikidele. Usutavasti ka meeldis, sest stsenaarium oli hästi välja mõeldud ja vaheldusrikas. Ja et särtsu üleval hoida, lasti vahepeal tantsima ka sega- ning noorterühmad.
Kui televaatajad teadsid juba peo eel, et pärast pidu tuleb peo patrooni Ivo Linna sünnipäevatort, siis tantsijatele oli see meeldiv üllatus. Ja oli küll hea tort ja jätkus kõigile.
Ivo Linna valik peo patrooniks oli väga hea mõte ja mees ise oskas seda tiitlit väärikalt kanda. Mitte ainult sellepärast, et ta oma mahedal häälel ilusate sõnadega peo avas, vaid kasvõi näiteks seetõttu, et tuli kohale ka vihmasel ja külmal laupäevase proovipäeva õhtul montaaži ajal, et oma osa ära teha, kuigi oleks kindlasti hakkama saanud ka ilma selleta ja seda poleks keegi talle ka pahaks pannud.
Lõpetuseks üks juhuslikult pealt kuuldud lõik ühe tantsunaise telefonikõnest:“„Sihukest rahvast ei ole teist – tulevad kokku ja läbi vihma tantsivad!“
Ilus pidu oli.
