MAALEHT TEAB | Kas sina tead, kui pikk on üks kukesamm?


kanad, Latika talu
Foto: Anni Õnneleid

Sageli arvatakse, et kukesammu-nimelist mõõtühikut pole olemas. Tegelikult on kukesamm kui mõõtühik aga täiesti olemas ja seda kasutatakse sageli, eriti talvisel ajal.

Kukesammu pikkus on täpselt defineeritav parömioloogia (rahvaluule lühivormide teadus) ja astronoomia (täheteadus) kaudu.

Paljudes variantides tuntud eesti kõnekäänd kõlab nii: “Täna on päev juba kukesamm pikem — öeldakse jõulu viimasel pühal.”

Mõõdame, kui palju on päev jõulu viimasel pühal pikem kui talvisel pööripäeval.

Pööripäeval, 22. detsembril tõuseb Päike Eesti keskpaigas (Paides) asimuudil 138°05’ ja loojub asimuudil 221°55’.

Kolmandal jõulupühal, 27. detsembril on vastavad andmed 137°47’ ja 222°15’.

Teeme lihtsa arvutuse: (138°05’ — 137°47’) + (222°15’ — 221°55’) = 38’

Päikese teekond tõusust loojanguni on kolmandal jõulupühal 38 kaareminutit pikem kui pööripäeval. Seega on kukesammu pikkus silmapiiril 38’ kaareminutit.

Silmapiir kui 360° ringjoon on tasasel maal seisvast keskmise pikkusega inimesest 4,5 km kaugusel. Ringikujulise silmapiiri ümbermõõt on 2πr = 2π x 4,5 = 28,3 km. Ühe kaarekraadi pikkus on 28300 m / 360° = 78,6 m.

Seega on kukesammu pikkus 78,6 x 38/60 = 49,8 m ehk ümardatult 50 m, m.o.t.t.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat taaskasutamisest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare