“Mahemaa” – uus sari mahetootjatest
Eluterve ja tervislik
“Mahemaa” autor ja toimetaja Aivi Parijõgi selgitab, mida kujutab endast see Mahemaa, kuhu saate tegijad vaatajaid kutsuvad.
“Me viime vaataja elutervesse ja tervislikku keskkonda,” ütleb Aivi Parijõgi. “Aga konkreetsemalt – Saaremaale Koplimäe mahetallu, kus muu hulgas kasvatatakse ja jahvatatakse speltat ja tatart. Teises saates oleme Viljandimaal Tarvastu-Saariku talus maheveiste ja köögivilja kasvatamist vaatamas. Kolmandas saates käime Valgamaal Kopra Karjamõisas, mis üllatab mahemetssigade ja kirju linnuperega ning teeb talveaja rohelisemaks maitsetaimedega. Viimases saates pääseme aga Pajumäe talu meiereisse, vaatame nende kuulsate mahejogurtite ja -kohupiimakreemide valmimist.”
TeRa uuris saate autorilt, kuidas möödusid “Mahemaa” võttepäevad, kas juhtus ka midagi niisugust, mis ajab siiani naeru peale.
“Ega hommikul kell pool viis võttele sõit mõistust eriti ei terita,” ütleb Aivi. Ta räägib loo, kuidas Pajumäe tallu oli vaja väga vara jõuda mitme episoodi pärast, üks neist oli hommikune lüps.
“Lüpsiplatsile minnes ei tulnud unise peaga meelde kitleid küsida operaatorile ja helimehele. Pajumäe rahval olid need isegi valmis pandud, aga nemad jälle olid ärevuses selle pärast, kuidas võtted sujuvad.
Ja kuigi peremees Arvo Veidenberg rääkis, et võõraste kohalolekust häiritud lehmad võivad seda seisundit omal viisil väljendada, ei pööranud tööhoos seltskond öeldule enne tähelepanu kui ... see juhtuski. Maakeeli öeldes pasandas üks lehm mehed lihtsalt täis. Küürisime küll jopesid ja pükse, aga kogu ülejäänud võttepäeva levitasid pruuniplekilised mehed maalähedasi lõhnu.
Öeldagu veel, et televisioon, see on glamuur ja sära. Aga mehed ise naersid südamest ja töö läks edasi.”
Aivi lisab, et iga saate lõpus saab valmis üks vahva roog, mille tegemiseks on valdavalt kasutatud oma toodangut. Saatesari valmib koostöös tulundusühistuga Eesti Mahe, kes omakorda teeb koostööd teiste maheorganisatsioonidega Eesti maaelu arengukava meetme 1.7.3 raames ja sarja toetab Euroopa Liit.
Kaks saatejuhti
“Mahemaal” on nelja saate peale kaks saatejuhti – Karol Kuntsel ja Maria Soomets. Kumbki juhib kaht saadet.
Karol Kuntsel ütleb, et temale kui maapoisile oli nende saadete tegemise juures väga palju uut ja huvitavat. “Mul ei olnud enne Koplimäe talus käimist aimugi, et Eestis tatar kasvab. Samuti üllatas, et kasvatatakse lillat, valget ja kollast porgandit – nagu seda Kopra Karjamõisas nägin. Muidugi see, et metssigu võiks mahetalus kasvatada. Huvitav oli näha talunike leidlikkust ja oskust kõik oma talust saadav maksimaalselt ära kasutada. Eks praktiline vajadus ja võimaluste kasinus teebki leidlikuks.”
Karol lisab, et loomulikult sai ta seda sarja tehes mahepõllumajanduse kohta teada nii mõndagi sellist, mida enne ei teadnud. “Ma ei olnud varem mõelnud selle peale, kui haavatavad mahetootjad on. Tuleb üks tõuk ja sööb ära su kapsa ja sul ei olegi selle vastu suurt midagi ette võtta. Mahekana tahab õues jalutada. Aga kull, kes kana ära viib, selle peale ju ei mõtle, et talunik peab kahju omast taskust kinni maksma. Tavatootjal, kel kana terve elu puuris elab, sellist muret pole.”
Saatejuht Maria Soomets ütleb, et tema jaoks oli nende saadete tegemise juures kõige huvitavam kohtuda inimestega, kes mahetootmisega tegelevad. “Saariku talus ja Pajumäe talus, kus mina käisin, on inimestel selge ja rõõmus silmavaade, nad on eluterved ja loodusega kooskõlas. Neist peegeldub hoolimist maa, loomade ja inimeste vastu. Ma imetlen nende soovi ja julgust mitte minna kergema vastupanu teed.”
Maria Soomets rõõmustab, et sai mahepõllumajanduse kohta teada palju sellist, mida enne ei teadnud. “Oeh, uusi teadmisi oli palju-palju!” ütleb ta. “Aga eks laias laastus avardas see ikka teadmisi sellest, kui salakavalalt poeb intensiivtootmisest tuleva toidu kaudu meisse lugematul arvul keemilisi ühendeid, mida kasutatakse loomasöödas, taimekaitsevahendites ja maaharimises. Selle lõpptulemuseks on moonutatud toit, moonutatud organism.”
Maria lisab, et nüüd nägi ta, milline on see nn õnnelik loom, õnnelik maa ja õnnelik inimene. “Tegelikult on ju kõik meie esivanemad olnud mahetootjad. Sõna, mis tänapäeval inimesi natuke kohutab, ei tähenda ju muud kui elamist, toimimist ja toitumist meile kõige loomulikumal viisil.”
KAKS KÜSIMUST
Vastab
Elen Peetsmann
saatesarja konsultant, Eesti Maaülikooli mahekeskuse juhataja
Millised on kõige sagedasemad küsimused mahepõllumajanduse ja mahetootmise kohta?
Palju küsitakse, kuidas saab kindel olla, et tegu on ikka mahetootja ja mahetootega.
Mahetootmine on kontrollitud, mahetootjad on kantud avalikku mahepõllumajanduse registrisse. Taime- ja loomakasvatust kontrollib põllumajandusamet, töötlemist veterinaar- ja toiduamet. Mahetoode märgistatakse ökomärgiga, seda märki ei saa panna tootele, mis ei ole järelevalve all.
Väga palju küsitakse tavaliselt ka mahetoodete kättesaadavuse ja hinna kohta.
Köögiviljakasvatuse puhul on kasvatamine keeruline ja kulukas, mahud väikesed ja väga palju tuleb teha käsitsitööd.
Kui sinna juurde panna pakendamine, transport jm, siis poes kujunebki hind kallimaks kui tavatoodetel. Osade tootegruppide puhul on hinnalisa väga väike või pole seda üldse – näiteks maheveise-hakkliha, taimeteed ja toorpiim.
Kuidas valiti välja saatesarjas osalenud mahetootjad?
Tahtsime tutvustada peamisi mahepõllumajanduse põhimõtteid taime- ja loomakasvatuses.
Kõik selles saatesarjas osalejad on tublid ja edukad mahetootjad, kes on oma valdkonnas ka mitmeid tunnustusi saanud.
Näiteks Tarvastu-Saariku talu on 2012. aasta parim mahetalu ja Pajumäe talu valiti tänavu Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt aasta parimaks tootmistaluks. Pajumäe talu oli parim mahetalu 2010. aastal.
