14. Künnipäev. Algab künniaeg. Põllumees peab künnipäeval kas või ühe vao kündma – siis sulab lumi ruttu ja saak tuleb hea.

17. Urbepäev. Süüakse tanguputru. Üksteist urvitatakse, lüües õrnalt urvaokstega (võib ka kadaka- või kaseokstega). Soovitakse tervist, virkust, õnne ja edenemist. Urbijale antakse tasuks muna.

23. Karjalaskepäev. Kari lastakse selle päeva paiku esimest korda välja. Soele saavad päitsed pähe, poistel päitsed pääst. See tähendab lepingut metsaga: kuni kasupäevani (29.09.) ei tohi susi karja murda. Sel päeval on puud ja võrsed puutumatud nagu hiies. Samuti hoidutakse põllutööst ning müra tegemisest, et mitte Ukut pahandada.

24. Munapüha. Hommikul äratatakse magajaid urbides. Enne päevatõusu pestakse silmi värske puhta veega. See annab virkust, jõudu ja tervist, hea jume ning nooruslikkuse. Päikesetõusu ajal minnakse õue “päikese mängu” vaatama. Hiljem värvitakse mune, mängitakse munamänge, käiakse külas.

Mahlakuu kõvad ja pehmed ajad

1. päev – vana kuu pehme aja algus.

3. päev – Kuu loomine.

5. päev – noorkuu kõva aja algus.

11. päev – Kuu esimene veerand, pehme aja algus.

16. päev – täiskuu kõva aja algus.

18. päev – täiskuu.

20. päev – täiskuu pehme aja algus.

25. päev – Kuu viimane veerand, kõva aja algus.

Pehmel ajal raiutakse võsa ja külvatakse kõike, mis kasvatab alla. Kõval ajal külvatakse kõike, mis kasvatab peale. Kõvad-pehmed ajad ei tühista noore ja vana kuu üldtuntud tähendusi.

- 3. aprillil kl 17.32 on Kuu loomine.

- 11. aprillil kl 15.05 algab Kuu esimene veerand.

- 18. aprillil kl 5.44 algab täiskuuaeg.

- 25. aprillil kl 5.47 algab Kuu viimane veerand.

Allikas: “Maavalla kalender 10 224 (2011)”, Maavalla Koda