Mari Kartau kutsub: minge metsa!
Järgmisel reedel kell 19.00 avatakse Rae Kunsti Platsis Maalehe digilehe toimetaja, kuraatori, kunstikriitiku ja kunstniku Mari Kartau näitus „Täiesti tavalised vaatepildid“.
Kunstniku sõnul on ta inspiratsiooni saanud EL direktiivist 92/43/EEC , poststrukturalistlikust paradigmanihkest keskkonnaeetikas ja Ivan Sussanini logistilistest avastustest. Ta ise ütleb järgmist:
"Normaalne kaasaegne kunstnik, kui välja arvata mõned hullud soomlased, loodustemaatikaga ei tegele. Kaasaegne kunst ja probleemid, millega see tegeleb, asuvad linnas. Mõned kunstnikud kolivad maale ja hakkavad ajama mingit romantilist joga sulnitest päikeseloojangutest ning kargetest talvehommikutest, need visatakse enamasti kaasaegsete kunstnike kambast välja. Nii et kui sellest seisukohast vaadata, siis ma saen oksa, millel ise istun.
Igal juhul, kui ma loodust vaatan, siis mul on mul tunne, et tegelikult vaadatakse hoopis mind. Mina omakorda püüan mõistatada, kellele kuuluvad need tuhanded nähtavad ja nähtamatud silmad. Nende arvamus läheb mulle tõsiselt korda ja seda oksa ma kindlasti saagima ei hakka.
Maastikumaal on üks võimalus dokumenteerida minu jaoks huvipakkuvat keskkonda, kus visuaalselt domineerivas looduslikus maastikus on täheldatavad ka inimtegevuse jäljed. Maalimisprotsessi pikk „säriaeg“ annab võimaluse teemaga põhjalikult suhestuda. Video annab võimaluse jälgida pilku liikumises.
Kui traditsiooniliselt on loodus olnud kunstnikele ammendamatuks värvide ja vormide allikaks, siis mind huvitab pigem dokumentalistika.
Inimene on looduse lahutamatu osa. Aastatuhandete pikkune põllumajandus, ehitustegevus, logistika, poliitika jne pole maastikku istutanud vaid ehitisi ja rajatisi, vaid muutnud vaatepilti otsustavalt, kuigi sageli märkamatult.
Otsin kohti, kus need inimese ja looduse ühisloomingu märgid on õrnalt nähtavad. Väldin nii pateetikat kui kriitikat, avastan ülimalt tavalistes vaatepiltides ning hinnanguid andmata seda tohutut jõudu, mis nii inimesi, maastikke kui kogu maakera vormib ja elus hoiab.
Näituse eesmärk on juhtida tähelepanu asjaolule, et keskkonnakaitse temaatika avalikus teadvuses on oma algsetest eesmärkidest ohtlikult võõrandunud. Säästev areng, mahetoodang, taaskasutus ja muud nn. rohelised argumendid on muutunud suvaliseks turundusmulaks, mida osavam osa elanikkonnast kasutab lihtsalt selleks, et luua endale võimalus veel rohkem tarbida.
