Jutuajamisega oli vana koolivend nõus (ühiseks kooliks omaaegne Pärnu lastemuusikakool), jutukoha määras aga ise. Selleks sai Marki auto esiiste ja taustaks Tallinna–Pärnu maantee. Pealinnas jutuks mees aega ei leidnud, sest paari tunni pärast tuli olla Pärnus, talle nii koduses Uue Kunsti Muuseumis, kus lõunaks pidi avatud saama veel ühe kuulsa pärnaka Paul Kerese sajandale sünniaastapäevale pühendatud näitus.

Sa üks väheseid riigikogulasi, kes olude sunnil kodus sõnnikut loobib, sõna otseses mõttes.

Oh, seda on lapsest saadik loobitud, kohati üsna meeldejäävalt. Lapsepõlves lõin kord hangu lausa jalast läbi, see ongi mul siiani sõnnikuveoga kõige ehedam kokkupuude.

Praegugi meil Manijal, kohas, mida ma oma päriskoduks pean, lambad ja kitsed. Eks tuleb seal ka paar korda aastas seda tööd teha. Winston Churchill pidas sigu, miks mul ei võiks kitsed-lambad olla. Tõsi, Churchill vist ise sõnnikut ei vedanud.