Märts toob eidepäeva ja kevadise pööripäeva
2. Eidepäeval ei tohi päeva ajal magada, muidu jääb selg haigeks. Eide- ehk paabapäiv on setu naiste püha. Mehed tehku nende eest kõik kodused tööd.
9. Sirgupäeval pööravad 40 lindu nokad kodu poole ja hakkavad tagasi lendama. Et tiivuliste sõprade kodutee kergem oleks, küpsetatakse neile väikesi nn paistekakke, mida süüakse ise ja viiakse õue lindudele.
20. Urbepäeval süüakse tanguputru, urbitakse üksteist, lüües õrnalt urvaokstega (võib ka kadaka- või kaseokstega) ja soovitakse tervist, virkust, õnne ja edenemist. Urbijale antakse tasuks muna.
20. Kevadine pööripäev. Selle päeva ilm jääb püsima.
25. Marjapuna päev on kevade alguse ja puna joomise päev, naiste püha. Marjapunast saab tervist ja puna palgele kogu aastaks. Tehakse ülepannikooke ja karaskit, et kasvaksid suured kapsapead. Siitpeale ei või ilma linnupetet võtmata hommikul kodust välja minna.
27. Munapühaks värvitakse mune. Magajad äratatakse urbides. Enne päevatõusu pestakse silmi värske puhta veega, et saada virkust, tervist, jõudu ja hea jume. Päikesetõusu ajal minnakse õue päikese mängu vaatama. Hiljem käiakse külas ja mängitakse munamänge (koksimine, munaveeretamine). Maavalla lõunaosas algab kiigeaeg.
Kuu kõvad ja pehmed ajad
2. päev – kuu neljas veerand, kõva aja algus.
7. päev – vana kuu pehme aja algus.
9. päev – kuu loomine.
11. päev – noore kuu kõva aja algus.
15. päev – kuu esimene veerand, pehme aja algus.
21. päev – täiskuu kõva aja algus.
23. päev – täiskuu.
25. päev – kuu kolmas veerand, täiskuu pehme aja algus.
31. päev – kuu neljas veerand, kõva aja algus.
Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist. Tänavu 5.05., 1.09. kuni kella 12.03ni, 29.09., 10.11. ja 29.12. kuni 8.53ni.
Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Kõvad-pehmed ajad ei välista noore–vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus) tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), tehakse vanaga.
Allikas: “Maavalla kalender 10 229 (2016)”, Maavalla Koda
