Selle filmi stsenaariumi ideekavandi konkursi korraldas Tallinna Kultuuriväärtuste amet. Meie Toomas Lepaga võitsime konkursi. Sealt ka raha filmi tegemiseks.

Võidakse ju hakata ette heitma, et täidate poliitilist tellimust.

Küllap hakataksegi. Aga me ei mõtle selle peale.

Kuidas tundub, kas sai hea film?

Harilikult on töö mahu ja resultaadi vahel mingi seos. Alati muidugi ei ole see määrav, kuid selle filmi tarbeks sai üles võetud 15 tunni jagu materjali. Eetrisse jõuab sellest 50 minutit.

Nii et valiku tegemine, mida võtta, mida jätta, polnud just kerge?

Jah. Sorteerisime väga intensiivselt. Kui palju see tundides välja teeb, ei oskagi täpselt öelda. Umbes paar nädalat läks.

Kui palju omavahel vaidlema pidite?

Need vaidlused ei ole veel praegugi lõppenud.

Mille üle kõige rohkem vaidluseks läks?

Selle üle, mida rõhutada filmis. Kui palju doseerida tänast päeva ja seda, mis toimus kunagi aastakümneid tagasi.

Kuidas siis otsustasite?

Otsustasime, et rõhutame eelkõige neid sündmusi, mis kunagi toimusid. Laias laastus jaguneb film selliselt: eel- ja tagalugu võtab umbes ühe neljandiku, ülejäänud kolm neljandikku on ikka sellest, kuidas Balti ketti sünnitati. Ega see kerge olnud.

Kust hankisite oma filmi jaoks ajaloolist materjali?

Põhiliselt ikka enda arhiivist. Ka amatööridest kaamerameeste käest. Oleme väga tänulikud, et inimestel oli oidu kõik need sündmused oma videokaameratega jäädvustada. Seda enam, et tol ajal ei olnud videokaamera veel väga levinud asi. Fotoaparaat oli muidugi rohkem levinud.

Meil on kasutada unikaalseid videokaadreid, mis on amatööride tehtud. Eraldi tahaks esile tõsta Arnold Kimberit Viljandist, kes ostis selleks puhuks videokaamera. Tegu oli päris hea kaameraga. Mees oli Sakalamaa Rahvarinde juht. Tuntud Eesti Leivaliidu endine president, praegune tegevdirektor.

Väga aitas ka Leedu televisioon, kes andis meie kasutusse kogu oma arhiivi. Leedulastel oli arhiivides üllatavalt palju lennukilt tehtud võtteid. Aga ka Raplamaa mees Urmas Minn käis tollaseid sündmusi lennuki pealt filmimas.

Pildimaterjali on selles filmis tõesti väga palju. Saime kasutada ka USA arhiive. Sealt leidsime võtte, kus Mati Hint esines tol ajal väga populaarses saates “NewsHour”.

Kõikide videokaadrite ja fotode autorid me mainime ära mitte iga kaadri juures, vaid loetleme üles filmi lõpus.

Põnevust lisab ka see, et filmis kõlab mitmeid keeli: rootsi, leedu, vene, läti, eesti, saksa, inglise.

Mismoodi võttegrupp mööda maad ringi reisis?

Autoga põhiliselt. Me sõitsime selle tee kolm korda läbi. See teeb kokku 1600 km.

Vestlesite oma reisil ka paljude inimestega. Kui hästi teatakse hitlerliku Saksamaa ja stalinliku NSV Liidu kuritegelikust sobingust, Balti riikide saatusest?

Inimesed teavad üllatavalt hästi, mis tol ajal toimus.

Aga filmis on ka Tunne Kelami arvamus, et kõige raskem on Euroopa Liidule selgeks teha, kuidas Teine maailmasõda algas, sest kõik teavad, kuidas sõda lõppes.

Mida uut ja põnevat teie ise seda filmi tehes teada saite?

Mina näiteks ei teadnud, et Balti keti (teistes riikides kutsutakse seda Balti teeks, kuigi UNESCO maailmamälu registrisse on see kantud ketina) moodustamiseks oli mitu varianti. Esimene oleks läbinud Tallinna–Narva. Leedulaste mõte oli moodustada iga kolme liiduvabariigi pinnal täht, et need ülevalt vaadates annaksid kokku MRP.

Viimasel hetkel muudeti ära see plaan, et vedada kett mööda rannikut: Tallinn, Pärnu, Ikla jne. Lõpuks otsustati, et inimkett lookleb Tallinnast Rapla, Türi, Viljandi ja Karksi kaudu Lätisse. Sellised ümberkorraldused käisid väga kähku, sest aega eriti polnud.

Sinna aega on praegu end üsna raske mahutada, sest tegelikult oli olukord väga keeruline. Interrinne tegutses aktiivselt, bussijuhid streikisid, mistõttu oli suur kunst inimesed vajalikesse paikadesse toimetada.

Kavas oli raudteelaste streik. Rahvarinde aktivistid pidid mõtlema, kuidas neid streike vältida.

Ilmselt vähesed mäletavad, et maaliinide bussid võeti ära Tallinnasse, et tagada seal korralik bussiliiklus. Venemeelsed Tallinna bussijuhid ju streikisid. Probleeme oli väga palju.

Rahvarinde aruteludest käis isegi läbi, et kas on mõtet Balti keti korraldamise peale nii palju auru kulutada. Õnneks läks kõik korda.

Me ei kujuta praegu enam ette, milline oli rahva aktiivsus tol ajal. Et kõik olid justkui ühe mütsi alla kogunenud. Ega see kaua kestnud, aga paariks aastaks seda ühisjõudu siiski jätkus. Edasi kulges kõik loogilist rada pidi. Elu hakkas rööbastesse valguma.

Kui palju Interrinde tegelastele filmis sõna antakse?

Praegu on seda materjali omajagu. Eestit esindasid NSV Liidu rahvasaadikute kongressil ka vastaliselt meelestatud saadikud, nagu näiteks Vladimir Jarovoi ja Jevgeni Kogan. Esimesest ei tea me praegu midagi, teist pole enam elavate kirjas.

Kogan vaidles Moskvas üsna raevukalt kongressi mingi päevakorrapunkti asjus isegi Mihhail Gorbatšoviga.

Kaadreid Interrinde tegelastest tuleb ilmselt vähemaks võtta, sest nii palju on positiivset materjali, tahaks seda rahvale näidata. Filmi montaaž veel käib, nõnda et lõplik tulemus selgub õige pea.

Nii et “Balti loorbereid” tasub igal juhul vaadata?

Arvan küll, sest seal on palju uudislikke momente, millest varem ei teadnud isegi mina, kes ma tegin neist sündmustest ka 20 aastat tagasi saateid.

Ei ole neist ka Lembit Koik oma Balti keti raamatus kirjutanud. Järelikult on seda filmi tõepoolest kasulik vaadata.

See temaatika on tegelikult üsna söötis, keegi pole tahtnud tegelda.

Arvate, et sel teemal võiks veel mitu filmi valmis teha?

Ma arvan, et sel teemal võiks kirjutada päris mitu doktoritööd.

Millega uuel telehooajal ekraanile tulete?

Mina jätkan oma saatesarja “Eesti aja lood”. Kui eelmisel hooajal sai räägitud Nõukogude okupatsioonist, siis sügisest jõuab eetrisse 16 saadet Saksa okupatsioonist. See oli karm aeg.

Inimesed on harjunud teadmisega, et vaenlase väed tegid siin palju kurja, kuid faktid räägivad, et ka eestlased ise hävitasid siin oma rahvuskaaslasi.

Seda kuulevad televaatajad mitte minu suu läbi, saates räägivad noored ajaloolased, kes on uurinud dokumente.

“Balti loorberid”

- ETV eetris 23. augustil kl 20.

- Autor Mati Talvik (pildil), režissöör ja produtsent Toomas Lepp. Tootja Videomeedia.

- Pühendatud 20 aastat tagasi toimunud sündmusele, Balti ketile, mis tänaseks on kantud UNESCO maailmamälu registrisse.

- Igal teol on oma eel- ja järellugu. Balti keti põhjuseks olid hitlerliku Saksamaa ja stalinliku NSV Liidu kuritegelikud sobingud, mis võtsid Eestilt, Lätilt ning Leedult enam kui pooleks sajandiks iseseisvuse. 23. augustil möödub selle kuritegeliku pakti sõlmimisest 70 aastat.