Matsalu festival — aina parem
Kohati ei suuda Lihula ja Penijõe kitsukesed mõisasaalid enam huviliste hulkasid hästi ära mahutada. Seekord oli ürituse õnnestumisele RMK oma toeka õla alla pannud.
Alustas Tiit Leito kolmeosalise autoritunniga. Näitus “Minevikumälestused” on kokku pandud Hiiumaa lagunevate talumajade motiividest ja raamitud samade majade laokil olnud vanade aknaraamidega.
Remo Savisaare loeng “Kuidas pääseda lähedale”
Teises osas lahkas Leito pildi ja sõna seoseid, lugedes oma viimatise raamatu ”Olemise olekud” tekste ja seletas nende sünnilugusid. Ning viimaks nägemis- ja kuulmismeele kokkusidumine slaidisarjas “Merest mereni ehk Hiiumaa kaunis loodus” koos muusik Astrid
Böninguga.
Remo Savisaare näitus “Imelised linnud”, mis valminud Ornitoloogiaühingu 90 aasta juubeliks, on vaieldamatult Eesti linnufotograafia praegune tipptase.
Fotograafi loeng “Kuidas pääseda lähedale” tõi Penijõele täismaja — küllap on palju neid, kes sooviksid teha häid linnu ja loomapilte.
Remo Savisaar rõhutas ettekandes linnu-looma elukommete tundmaõppimise vajalikkust, oskust lasta neil endaga harjuda ja vajadusel õigel hetkel tagasi tõmbuda, et pildistatavat säästa, esitles varjetüüpe ja teisi tehnilisi nõkse paremate piltide saamiseks.
Pühapäevapildistajale võib olla ehk üllatuseks, millist valu ja vaeva peab loodusfotograaf nägema, et teha ühtainust näitusepilti.
Mark Soosaar on hakanud pildistama
Üllatus oli seegi, et ka Mark Soosaar on hakanud linde pildistama. Tema näitus “Kihnukielsed ljõnnud” Kihnu saare tiivulistest ja nende rõngastajatest on üleval Lihula Konsumis.
Tasemelt jääb Soosaar loodusfoto tipptasemele omajagu alla, kuid võib arvata, et tegu on kõigest tulevase filmi proovipiltidega. Ja kihnukeelsed tekstid olid pea sama mõnusad kui kihnukeelsed uudised Vikerraadios.
Jarek Jõepera viis vaatajad oma lemmikpaikadesse Kõrvemaa rabadesse ja jõgedele, Soomaale ja Haanjamaale, Puhtu ja Poruni metsa.
Huvilised said suurel hulgal maastikupilte näha
Need käigud pole olnud lihtsad sõidud autoga ilusasse kohta ja turistlikud pinnapealsed elamused, vaid pikad jalgsi- ja suusarännakud koos korduvate telkimistega nii sügisvihmas kui talvepakases.
Huvilised said suurel hulgal häid maastikupilte kaeda ja enese jaoks uusi matkamõtteid koguda.
Näitus “Meil on elu keset metsa” koondas kokku Luuas metsandust õppinud kuue looduspiltniku ja sealse õppejõu Veiko Belialsi loomingu.
Erinevad käekirjad, aga ühest koolist saadud sarnane mõtteviis. Nagu oksad ühe tüve küljes. Huvitav projekt, mis hiljem raamatuks saab.
Tuntud Eesti alpinist Jaan Künnap on juba 40 aastat fotoaparaadiga mägedes käinud. Kaukasuse, Pamiiri, Himaala-ja, Tjan-Šani ja palju teisi mägesid on Künnap aja jooksul
vallutanud.
Eestis pole teist tegijat, kes sellisel tasemel ja hulgal oleks suuri mägesid pildistanud. Üks osa pilte vanamoeliselt mustvalged, rõhutades valgust ja varju, samas ka mägede võimsust. Muljetavaldav fotokogu igatahes.
Fotoprogrammi põhiesinejaks oli Briti botaanik, retkejuht ning tuntud taime- ja makrofotograaf Bob Gibbons. Tema kolmetunnine loeng pakkus häid nõuandeid ja inspiratsiooni nii proffidele kui ama-
tööridele.
Kästlust leidsid eri vaatenurgad, kompositsioon, näited õnnestunud ja viletsatest piltidest, lisaks objektiivide kasutamisest, valgustitest ja helestitest. Gibbonsi äsja ilmunud raamat tutvustab maailma parimaid lillepildistamise kohti.
Tore, et ka Eesti oli raamatus koha leidnud. Viimasel päeval sai Laelatu puisniidul, mis ju samuti üks taimerikas paik, inglase juhendamisel õpitut praktilise tegevusega kinnistada.
Filmifestivali žürii
- Yossi Weissler (esimees)
- Ulvar Käärt
- Tiit
Randla
- Petteri Saario
- Erki Tammiksaar
- Peapreemia, grand prix
otsustati anda režissöör Oliver Götzlile (Saksamaa) filmi “Skandinaavia loodus —
Soome” eest.
ULVAR KÄÄRT
žürii liige
Saksamaa tuntud loodusfilmimeistri Oliver Götzli käe all valminud linateos “Skandinaavia loodus — Soome” oli film, mis mulle võistlusprogrammist kohe eredalt meelde jäi.
Paljuski ilmselt seetõttu, et selle peategelasteks on meilegi omased ja tuttavad elukad — karud, ilvesed, hundid, lendoravad, viigrid ja mitmed tiivulisedki. Lihtsalt tore oli vaadata neid oma toimetusi toimetamas.
Asja muutis elamuslikuks tõsiasi, et film on tulvil harukordseid kaadreid, milletaolisi vaid vähestel inimestel elu jooksul looduses oma silmaga näha õnnestub.
Näiteks on kaameramehed Ivo Nörenberg, Jan Henriksson ja Rolf Steinmann tabanud hetki varakevadisest metsiste pulmast, nii karude kui lend-oravate paaritumisrituaalid ning omavahel toidu pärast jagelevad karud ja hundid. Ja loomulikult pakkusid omaette elamuse mulle kaadrid suplevatest mesikäppadest.
Teravuse ja ehedusega rabavad kaadrid panevad lihtsa loodusesõbra kõrval ka paljunäinud biolooge üllatusest kulme kergitama ja vaimustunult pead vangutama.
Arutasime žüriis isekeskis, et paremini ilmselt polegi võimalik samal teemal üht loodusfilmi teha.
Sellise tipptasemel linateose võit on minu arvates märk, mis kinnitab ka Matsalu loodusfilmifestivali kõrget taset — tegu on maailma teiste omataoliste festivalide seas kindla koha leidnud üritusega, kuhu ka tuntud tegijad alati tee leiavad.
Ühtlasi kinnitab võidufilm veenvalt tõsiasja, et suured ja rahakad filmitegijad on rikkaliku ja põneva elustiku poolest tuntud Aafrika ning Lõuna-Ameerika kõrval hakanud huvi tundma ka teiste maailma piirkondade, näiteks põhjala looduse vastu.
