Mees, kes heitis Eesti vasararekordi olematusest rahvusvahelisse klassi
Teed vasaraheite rahvusvahelisse klassi alustas Koit Annamaa 1933. aastal, mil ta 26. augustil Tallinnas Kalevi staadionil võttis enda nimele Eesti rekordi - 39.47.
See tulemus ületas enam kui kahe meetriga tosin aastat Edgar Klumbergi nimel püsinud ametliku rekordi. Juba 30. septembril lennutas Annamaa uueks rekordiks 43.48.
Valgamaal Karulas elanud turd noormees teadis oma võimeid ning janunes töö ja paremate sportimisvõimaluste järele. 1933. aasta kevadel kirjutas ta Tallinna-Harju prefektuurile avalduse, et tahab kordnikuks saada. Tema soovitajateks olid sellised mehed nagu Alfred Neuland ja Aleksander Klumberg. Oktoobrikuus saigi Annamaast kordnik.
Üleöö hakati politseinik Annamaast spordinurkades kirjutama. Juba 1934. aasta varakevadel avaldasid mitmed lehed lootust, et usin harjutaja Annamaa tõstab selle Eestis söötis olnud kergejõustikuala rahvusvahelisse klassi.
Poolast tagasi pöördunud riiklik spordiõpetaja Aleksander Klumberg kinnitas, et sellise pühendumisega, nagu Annamaa on üles näidanud, sirgub temast kindlasti olümpiaatleet, kes on suuteline 1936. aastal Berliinis heitma 50 meetrit.
1934. aastal toimusid Torinos I Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. Eesti koondislasena ihkas suurvõistlusele pääsu ka Annamaa. Koos teiste vabariigi parimatega lihvis ta Torino vormi jaanikuu algul Kehtnas korraldatud laagris. Kui laagri lõpupäeval võistlusi peeti, külastasid Kehtnat ka vabariigi valitsus ja riigivanem.
Annamaa heitis vasara senisest riigi rekordist kaugemale. Tulemus 45.25 jäi siiski kolmveerand meetrit alla EMi normile ega leidnud ametliku rekordina kinnitamist.
"Vasarakordnik Annamaa Torino meheks?" küsis ajaleht Tallinna Post. Esimeses pikemas kirjutises Annamaast märgiti, et talutöödega konti ja lihast kasvatanud ning pealinna politseinikuks põgenenud mehe sportlikud võimed on piiramatud. 190 cm pikkune ja 96 kilo kaaluv atleet oli politseikordnikuna joodikute ja rahurikkujate hirm.
