Saate autor Maria Arusoo aitab televaatajail leida vastust küsimusele, mis toimub kunstnike ateljeedes enne ja pärast teose valmimist. Mis elu elatakse galeriides väljaspool näituste lahtiolekuaegu? Kuhu rändavad teosed pärast nende eksponeerimist? Mida mõtlevad kaasaegsed kunstnikud elust, tööst ja loomingust?

Uue sarja tegijad jälgivad kunstniku argipäeva praeguses Eestis.

“Meie aja kunst” on ETV2 eetris kolmapäeviti kell 21.30 alates 4. detsembrist.

----

Maria Arusoo, millest täpsemalt uues sarjas “Meie aja kunst” juttu tuleb?

Saates “Meie aja kunst” ehk MAK tuleb juttu kaasaegsetest kunstnikest ja nende töödest ning tegemistest.

Meie eesmärk oli luua võimalikult autentne pilt kaasaegsest kunstiväljast ja seal tegutsevatest loojatest, näidata, kui põnev see maailm on ja kuivõrd seotud meid kõiki ümbritseva ühiskonnaga ning küsimustega, millega iga päev silmitsi seisame.

MAK ei ole kunsti ABC, vaid pigem räägib see elust läbi tänapäeva kunsti raamistiku.

Saated salvestatakse kunstnike ateljeedes. Mida täpsemalt televaataja näha ja kuulda saab?

MAK huvitub tervikpildist ehk sellest, millest koosneb ühe kaasaegse kunstniku elu, kuidas jõuavad teosed näitusesaali, mis toimub enne ja pärast seda. Saade on väga protsessikeskne ja seetõttu valisime ka dokumentalistliku jälgimisformaadi, kus meil oli võimalus kunstnikega koos olla väga intiimsetes keskkondades ja momentides, kuhu tavaliselt laiemat publikut ligi ei lasta.

Televaatajale avatakse see põnev ja mitmekesine maailm, mis eelneb ja järgneb kunstiteose sünnile.

Kuhu peale ateljeede veel kaameraga minnakse – millest räägitakse, mida näidatakse?

Kindlasti ei jää MAK vaid ateljeeseinte vahele. Oleme järgnenud kunstnikele galeriidesse, muuseumidesse, parkidesse, linnatänavatele, supermarketitesse, rulaparki, lennujaama ning isegi Veneetsia biennaalile − kõikjale, kuhu meie portreteeritavate teed viinud, on MAK neile kaameraga järgnenud ja püüdnud kinni palju imelisi hetki.

MAKil on olnud eriline võimalus saata kunstnikke nende igapäevategemiste juures ja kuulda nende mõtteid nii elust kui loomingust. Vaataja saab kaasa elada üksinda ateljees nokitsemisest kuni glamuursete näituste avamiseni, sinna sekka palju ehitamist, lammutamist, mõtiskelusid ja arutelusid.

Kui mitme kunstnikuga sarja jooksul kohtutakse?

Portreteeritakse 12 kunstnikku, kuid kohtutakse märksa rohkemate kunstnike, kultuuritegelaste ja nende sõpradega. Portreteeritavate hulka kuuluvad Merike Estna, Mark Raidpere, Flo Kasearu, Edith Karlson, Dénes Farkas, Jaanus Samma, Paul Kuimet, Tõnis Saadoja, Marge Monko, Erki Kasemets, Kris Lemsalu ja Visible Solution OÜ. 

Miks just selline valik?

Ilmselgelt ei ole see nimekiri lõplik, Eestis on märksa rohkem olulisi ja põnevaid kunstnikke, kelle ellu ja mõtetesse tahaks piiluda, kuid kuskilt tuleb alustada ja seekord oli valik niisugune.

Püüdsime anda läbilõike võimalikult erinevatest loojanatuuridest ja kaasaegse kunsti paljususest nii mõttelaadidelt kui ka meediumidelt. Portreteeritavate hulka kuulub klassikalisemate töömeetoditega kaalutletud natuure, obsessiivseid kogujaid, poeetilisi mõtisklejaid, ärivaistuga ettevõtjaid, kuid kõiki neid ühendab see, et nad esitavad küsimusi. Küsimusi kaasaegse kunsti piiride ja võimaluste, kuid veel enam meid ümbritseva ühiskonna suhtes. Nad suhestuvad ja märkavad, hoolivad ja püüavad pakkuda ühel või teisel viisil mingit uut perspektiivi ja vaatamisviisi.

Kuidas iseloomustaksite Eesti kaasaegset kunsti ja selle viljelejaid?

Ma arvan, et Eesti kaasaegse kunsti seis on väga hea ja see maailm on nii põnev ning mitmekesine, et sinnapoole tasuks oma pilgud pöörata.
Kunstil on eriline võime kohe reageerida ja kasutada väljenduseks visuaalkeelt, mis lubab vaatajal olla vaba ning luua oma seoseid ja assotsiatsioone.

Hea on tõdeda, et Eestis on väga palju kunstnikke, kelles on ühendatud intelligentsus, empaatia ja mängulisus, mis lubab keerulistest asjadest rääkida kaasahaaravas vormis.

Sarja avasaates olete külas Merike Estnal. Iseloomustage palun Estnat kui kunstnikku.

Merike Estna on professionaalsel kunstiväljal tegutsenud juba pea 10 aastat. Ta on ülimalt otsiv ja julge kunstnikunatuur.

Estna puhul võib öelda, et tegu on tõeliselt kaasaegse maalikunstnikuga, kes tegeleb pühendunult oma meediumiga ning sellele väljakutsete esitamisega. Estna tõukab traditsionaalseid maali vaatamise viise edasi, ja nende väikeste nihetega, mida ta oma teostes tekitab, kaasab vaatajat totaalselt uudsel viisil.

Te olete õppinud maalikunsti ja kunstiteooriat. Kummaks end rohkem peate, kas praktikuks või teoreetikuks?

Ma ei piiritleks end meediumikeskselt, pigem ütleksin, et huvitun kunstist selle kõige kitsamas ja laiemas mõttes – kaasaegse kunsti mõtlemisviisist ja kunsti väljast kogu selle paljususes.

Pean end pigem praktikuks, kuid see saab mu jaoks eksisteerida vaid teooriabaasiga. Ma arvan, et need kaks haridusteed täiendasid teineteist ideaalselt.

Mis ametit peate Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses?

Olen Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses töötanud poolteist aastat. Alguses olin kuraator ja projektijuht ning nüüd juhataja. Meil on väga väike, kuid imeline tiim.

Peale minu töötavad keskuses kuraator Rebeka Põldsam ja noor kunstiteadlasest praktikant Sten Ojavee. Tööpõld on lai ja loodetavasti toob järgmine aasta ka võimaluse tiimi suurenemiseks.


Sarja autor: Maria Arusoo

- Sündinud 1983. aastal Tallinnas.

- Lõpetanud filosoofiateaduskonna Tartu Ülikoolis, õppinud vabade kunstide osakonnas Eesti Kunstiakadeemias ja kaitsnud magistrikraadi kaasaegse kunsti teooria alal Gold-smiths College’is Londoni Ülikoolis. Lisaks on Maria Arusoo täiendanud end Berliini, Stockholmi ja Oslo kunstikõrgkoolides.

- 2012. aasta kevadest töötab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses, tänavu oktoobris valiti selle juhatajaks.

- Alustas kunstitöötaja karjääriga Berliinis artist-run’i galeriiprojektis, 2007 kolis Londonisse, kus töötas kunstnik Martin Creedi assistendina.

- On aastaid töötanud vabakutselise kunstniku-kuraatorina. Korraldanud kunstimaailma lahkavaid näitusi ja konverentse Tallinnas ja Londonis, pidanud loenguid külalislektorina Eesti Kunstiakadeemias, avaldanud artikleid Eesti olulisemates kunstiväljaannetes ning teinud kaastööd Eesti Rahvusringhäälingule.

- 2011 pälvis oma kuraatorprojektiga “Continuum_the perception Zone” (Tallinna Kunstihoones) kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemia rahvusvahelise kuraatoridebüüdi eest.

- 55. Veneetsia kunstibiennaalil oli Eesti paviljoni komissar. Eesti paviljonis olnud Dénes Farkase näitus “Evident in Advance“ valmis koostöös Washingtonis elava kuraatori Adam Budaki, Berliini arhitektuuribürooga Studio Miessen ja Londonis resideeruvate graafiliste disaineritega Zak Groupist.

- Eelolevad projektid on Dénes Farkase näituse “Evident in Advance” toomine Kumu Kunstimuuseumisse, rahvusvaheline kuraatorprojekt Tartu Kunstimuuseumis ning autoriõigustega tegelev seminar koostöös advokaadibürooga Borenius.

- Kuulub Henkel Art Awardi ja Sadolin Art Prize’i žüriidesse ning alates 2013. aasta novembrist kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogusse.