Meie mees Lätis - Valmiera teatri näitleja Jaanus Johanson


Meie mees Lätis - Valmiera teatri näitleja Jaanus Johanson
Autor: Valdek Alber

Jaanus Johanson on küll Riias sündinud ja koolis käinud, mängib juba mitukümmend aastat Valmiera teatris, kuid peab end siiski eesti meheks.

Loe veel

Teie, Jaanus, olete meie kultuuris üsna harv nähtus. Läbi-lõhki eesti mees, aga peaaegu elupõline Valmiera teatri näitleja.

Väga võimalik. Läti keelt valdan muidugi paremini kui eesti keelt. Olen Riias sündinud ja saanud lätikeelse hariduse. Vend Valdek räägib eesti keelt paremini. Tema kolis 28 aastat tagasi Eestisse, on seal kirikuõpetaja ja käib ka Riias teenistust pidamas.

Läti keeles?

Läti keeles ikka. Tema on ka Riias sündinud, nagu meie isa ja emagi on sündinud Lätis, kuid siis polnud veel ei Eestit ega Lätit.

Mis keeles isaga räägite?

Loomulikult eesti keeles. Ta saab varsti 95.

Kui kaua lätikeelsel laval mänginud olete?

Rohkem kui 30 aastat. Teatri tõttu olen ju iga päev läti keelega väga seotud, nii ongi see omasem. Veel olen seotud Läti-Eesti Seltsiga ja tõlketööd tuleb ka pidevalt teha.

Teie seal meie mees Lätis, meil siin näiteks Juris Žīgurs Estonias.

Tean Žīgursit küll.

Harv nähtus olete veel sellegi tõttu, et tunnete küllap üsna hästi mõlemat naaberrahvast ja nende kultuuri. Erilist lähedust pole meil ju olnud, samas sõdu ka mitte.

Räimesõda ju oli?

Seal verd väga ei voolanud. Kui seda üldse voolanud on, siis ehk ristirüütlite ajal.


Siis ei olnud läti rahvust olemaski.

Ega suurt eestlasigi mitte. Olime maakondade kaupa igaüks enese eest väljas.


Rein Sepp, tõlkija ja Lätis elanu, väitis, et eestlased on lätlastega geneetiliselt sarnasemad kui soomlastega, hoolimata keelest. Sellel võib ka tõepõhi all olla.

Keel on küll sootuks teine. Oskate ehk peast välja pakkuda samatüvelisi sõnu?


Muidugi neid on. Kohe ei tule meelde.

Mul sõnastik käepärast, hea vaadata. Näiteks kurk on gurķis, kaalikas - kālis, neer - niere (kino ja firma ei tule arvesse), laulatama - laulāt, siis veel viil, liim ja maksma (maksāt). Aga ‘kui' on läti keeles ja ning lammas aita, siit ma küll midagi ühist välja ei loe. Rääkimata veel sellest, et köis on virve. Mulkidega me oleme juba leppinud (muļķis - loll läti keeles).

Nii see kõik on. Muide, läti keelde tuleb uusi sõnu tunduvalt vähem juurde kui eesti keelde. Eesti keel areneb vist kiiremini. Eestlastel on oma sõna - arvuti.

Mitte eriti õnnestunud uudissõna.


Lätlastel on kas dators või kompjūters. Pidevalt siin elades ei jõua eesti keele uuenemisele alati järele. Ju siis on läti keel veel liiga noor, et uusi sõnu juurde teha.

Tõlgina on vaja vist pidevalt kahe keelega tegemist teha, rohkem kui lätikeelsel teatrilaval.


Olen jah notariaalbüroos vannutatud tõlk, kuigi tegelen muu tõlketööga ka. Umbes kümme eesti näidendit olen samuti läti keelde tõlkinud.

Ikka eesti keelest läti keelde? Aga vastupidi - neilt meile?


Harvem. Ja raskem ka. Kui hätta jään, küsin venna käest abi.

Olete kunagi pihtinud, et ajalugu õppima minemast takistas omal ajal see, et oleksite siis pidanud valedega leppima.


Nõukogudeaegne ajalugu oli ju üks suur vale. Ei tahtnud tõesti sellega lähemalt tegemist teha. Nii valisingi näitleja elukutse.

Sisseastumine oli küllap suure konkursi tasemel, ikkagi Riia Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder. Sissesaamine sinna on vist veel raskem kui Eesti analoogi puhul?

Jah, konkurss tuleb meelde küll. Algul tahtsingi Liepāja teatrikooli minna, aga sealt oleks Vene sõjaväkke võetud. Nii otsustasin Riia kasuks.

Sõjaväest pääsesite?


Kus sa sellega. Pärast kõrgkooli pidin poolteiseks aastaks ikka minema. Kaliningradi. Kui tagasi sõitsin, sain samas rongis tuttavaks Tõnu Ojaga. Tuttav siiamaani. Tema vennaga ka.

Kui juba vendluseks läks, siis on läti rahvuskangelane Lāčplēsis (Karutapja) seal samas staatuses kui meie Kalevipoeg. Minu teada on nad läti eeposes omavahel kakelnud (Karutapja olla võitnud). Eesti omas sellelaadne juhtum puudub. Justkui Võrust pärit lauluisa jaoks poleks Lätimaad olemaski.

"Karutapja" on pigem autoritöö, Andrejs Pumpursi looming.

"Kalevipoeg" ju ka Kreutzwaldi tehtud.


Kreutzwald käis ja korjas, liitis muistendeid ühte, Pumpurs kirjutas rahvaluuleainelise lugulaulu, nagu ütlesin, autoritöö.

EEs on tal (Pumpursil) eriti naljakas naabrus, leheküljel 522 on enne teda pumpernikkel ja kohe pärast Punaarmee. Aga mitte see pole tähtis, vaid Karutapja ja Kalevipoja omavaheline konflikt.


Ei teagi selle kohta midagi öelda.

Mina ka ei teadnud, aga meie Läti saatkonnas on targad inimesed, seletasid mulle asja ära, eesti keeles pealegi. Asi oli nii, et kui Karutapja kuulis, et eestlased põletavad jälle läti külasid, läks ta appi. Kohtus kellegi Kalapuisisega, andis sellele paraja kitli, kuni too paluma hakkas, et ärgu teda tapetagu, koos on julgem sakslastele vastu hakata, millega Karutapja ka nõus oli. Nii jäigi meie Kalevipoeg elama, sest kes see Kalapuisis muu oli.
Aga veel kahe rahva sidemeist. August Gailitki ju juurtelt lätlane.

Jah, tema "Nipernaadi" on muidugi ka läti keeles olemas ja seda on siin vähemalt kahes teatris mängitud.

Eks eestlasi ajab mõnikord muigama see läti keele s-ide rohkus.

"S" on peale kõige muu läti keele meessoost sõnade lõpp.

Gailiti kallal olla ka noritud, et ise justkui lätlane, aga kus see ‘s' on. Tema oli vastanud, et kinkisin Leidale (Kibuvitsale).

(Naerab.) Vastus on hea, aga Gailiti nimi tuleb sõnast kukk - gailis, gailītis on kukeke.

Mitu käänet on läti keeles?

Seitse.

Eesti keeles on kaks korda rohkem. On see lihtne keel?


Kuidas võtta. Murded ju ka olemas. Ega Latgales saagi alati aru, millest nad räägivad.

Kuuldavasti olete ka Läti Näitlejate Ühingu esimees.

Jah, juba asutamisest, 2004. aastast. Teatriliit on meil muidugi ammust aega, aga näitlejate ühing on hilisem.

Millal viimati Eestis käisite?


Sel aastal olen ikka paar korda käinud. Varsti toimub ju meie ühisprojekt. Eesti kirjainimesed tahavad korrata Kristjan Jaak Petersoni jalgsimatka Riiast Tartusse. Olen siinpoolne koordinaator. Pealegi on sel aastal Võnnu lahingu 90. aastapäev.

Selle Võnnu, mis läti keeles Cēsis on?

Sellesama jah. Valmiera teater tellis vastava näitemängu. Seal mängin kaasa.

Keda mängite?

Eestlast.

Eesti keeles?

Pisut, aga põhiliselt läti keeles.

Millal Tallinnas olite?

Sel aastal pole jõudnud. Ah jaa, eelmisel aastal teatriliidu kongressil. Tööd on palju.

Ega sündinud lätlane vist aru ei saa, et teie seda pole. Keel on aktsenditu?


Jaa, ammu juba. I klassis, räägiti, olla olnud mingi aktsent, l-täht pisut pehmem.

Keskmine eestlane teab läti keeles päris palju sõnu: saldējums, alus, Vecrīga, maize, kur tu teci, gaiīiti manu... Mida lätlane eesti keelest teab?


Eks ta tere-tere oskab öelda. Ja eestlaste ‘kuule' on talle ka tuttav. Kule on läti keeles kott.

Mis kott?

Igasugune. Eestlasi ajab jälle naerma Riias see Pērses iela.

Iela on tänav, mida see Pērse tegelikult tähendab?

Oli kunagi Daugava lisajõgi, praeguseks kadunud, ainult nimi on alles.

Kui juba mehed omavahel, siis kuidas Läti keeles see... perse on?

Dibens.

Kas nad teie nimele - Jaanus - Lätis ka veel ühe s-i lõppu lisavad?

Jah, kavalehel on Januss. Mis siis?

Ei midagi. Loete te eesti lehti ka?


Ikka, kui ette satub. Vend toob Tallinnast kaasa ja Eesti Teatriliit saadab ajakirja Teater.Muusika.Kino.

Kui tihti vennaga kokku saate?


Kord kuus vast ikka, aga Riias, mitte siin Valmieras. Isa elabki Riias.

Kelleks pojad end peavad, lätlaseks või eestlaseks?


Tänapäeval ju passis enam rahvust ei nõuta. Seda loetakse koguni mingiks ahistamiseks, nii et eks nad ise tea, kelleks nad end peavad.

Ise olete te Läti kodanik?

Jah. Vend on küll Eesti kodakondsusega, ta ju elabki Eestis. Poegadest vanim töötab Valmiera teatris, keskmine Riia Uues teatris valgustajana, noorim on alles 17.

Kellena te ennast identifitseerite?


Olen alati öelnud, et Eesti on mu isamaa, Läti - kodumaa.

Ütelge seda Läti keeles ka.

Igaunija ir mana tēvzeme, Latvija - dzimtene.

Kuidas lõpetaksite lause, mis algab sõnadega: "Ma loodan, et..."

Ma loodan, et... olen oma elu senini üsna ausalt elanud ja loodan veel sedagi, et kultuuriinimesed nii Lätis kui Eestis saavad kord lahti II või III järgu inimeste staatusest.

Kriis teilgi seal, nagu meil.


Kriis on masendav. Palgad pikkamööda vähenevad ja varsti vähenevad veelgi. Kuidas see kõik lõpeb, ei oska küll ette arvata.

Kui suur on näiteks keskmine näitlejapalk teie teatris?

Bruto või neto?

Näiteks bruto.


Oma 400 latti tuleb ära, aga mitte kauaks. Ees ootab umbes 20% kärbe.

Ega meilgi asjad palju paremad ole. Aga öeldakse, et laul teeb raskel ajal rinna rõõmsaks. Meid panevad küll kaks laulu hoopis karvu turri ajama. "Viljandi paadimees" polegi ju mingi mulkide lugu, olevat Lätist laenatud.

Jaa, see on läti ehk saksa šlaager, ee... mis jõe paadimees ta siin ongi? (Teeb asja ruttu läti keeles selgeks, lauldes kolleegile ette.) See on Gauja jõe paadimees, eesti keeles Koiva.

"Puhu tuulest" ei julge rääkidagi. See ju tegelikult liivlaste lugu ja liivlased rohkem meie kui nende hõim.

(Naerab.) Ma ei pea seda nii tähtsaks. Sellel on sõnad kõigis kolmes keeles.

Muidu on lätlased normaalne rahvas?


On-on. Tundub küll, et norivad rohkem üksteise kallal. Eestlased hoiavad justkui rohkem kokku.

See paistab teile ainult eemalt. Tallinna Eesti Maja restorani menüüs on üks roog. Kas teate, kuidas selle nimi on?

Tean-tean, "Teine eestlane". Eks kaugemalt paistab kõik pisut teisiti, jah.

Kas olete eestlasena läti laval ja läti keeles mõnd eestlast ka mänginud?

Andres Lepik lavastas meil Kivirähki "Eesti matuse". Seal ju kõik eestlased. Mina mängisin Sassi. Lepik on siin veelgi lavastanud.

Mille eest te Läti Barrikaadi mälestusmedali saite?

Eks siis, kui Riias barrikaadid olid, tuli seal olla...

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare