Eesti Kirjastuste Liit, kuhu kuulub praegu 29 kirjastust, on valinud möödunud aasta kaunimad raamatud ja avaldanud ka müügimenukite edetabelid. Napilt sadakond neid tuligi.

Et menukite reas jõuavad kõrgele kohale Sofi Oksanen ja E. L. James, oli arvata. Ja et Eesti oma kirjanikest on edukaimad Tõnu Õnnepalu, Andrus Kivirähk ja Indrek Hargla, aga üle 10 000 eksemplari ei müünud neist keegi. Tõsi: Hargla on müügitabeli kümne edukama seas koguni kolme apteeker Melchiori lugude raamatuga. Aimekirjanikest on menukaim Aleksei Turovski “Loomadest, armastusega”.

Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatute edetabelit – seega ei sisalda see kõiki Eestis ilmunud raamatuid! – on koostatud alates 2000. aastast. Aluseks on läbi aastate olnud läbimüüginumbrid. Kuni 2007. aastani oli see arv 1000 eksemplari, 2007.−2009. aastani 2000 eksemplari. Arvestades muutunud majanduslikke olusid, muutus arv taas ja 2010. aastal arvestati menuki läbimüüginumbriks 1500 eksemplari. Nende piiride alusel on läbi aastate edetabelisse mahtunud 100−160 raamatut. Erinev oli 2006. aasta, mil menukeid oli 346 ja mis andis põhjuse selle piiri muutmiseks 2007. aastal.

Eelmisel aastal muutusid põhimõtted taas – aluseks ei olnud mitte läbimüügipiir, vaid sada enim müüdud raamatut. Vaatamata sellele osutus ka 2012. aastal sajanda raamatu läbimüüginumbriks 1500 eksemplari.

Menukite edetabelis on raamatuid 13 kirjastuselt, enim kirjastustelt TEA (28 nimetust), Varrak (27), Koolibri (10) ja Tänapäev (9).

E-raamatutest müüdi üle 50 eksemplari vaid 21 nimetust, nii et see turuosa on endiselt väike. Tugevam ots on siin kirjastuse Varrak käes. 18 enim müüdud e-raamatut olid välisautorite ilukirjandusteosed. Koguturust moodustab see kõik siiski vähem kui 5%. Ligikaudu 70% pakutavatest e-raamatutest on ostetud alla 10 eksemplari.

Müügimenukitest on suurem osa muidugi tarbekirjandus (35); ilukirjandusteoseid mahtus tabelisse natuke rohkem kui 2011. aastal (14); lasteraamatuid oli jälle selle võrra natuke vähem (26). Lasteraamatute puhul on tore, et pea pooled enim ostetud raamatutest on ilukirjandusteosed, ülejäänu moodustavad kooliks valmistumise ja laste teatmeraamatud, oma osa moodustavad ka päris väikestele mõeldud raamatud.

Kui 2010. ja 2011. moodustasid edetabelist tõlkeraamatud üle 60%, siis 2012. aasta tulemuste põhjal võib öelda, et tõlkeraamatute osakaal on langenud alla 50%.

Lisaks valis Eesti Kirjastuste Liidu koostatud žürii välja 25 kaunimat raamatut ja viis kaunimat lasteraamatut.



KOMMENTAAR

Karl Martin Sinijärv

žürii liige

Ajal mil suur osa lugemist siirdub paberilt ekraanidele ja orgaanilisest ainest koodeksraamat pole ammu enam esmane ega isegi mitte peamine teabemanustusvahend, on üha vähem õigustust inetute raamatute olemasolule.

Kuid raamatukunst on siiski enamat kui ilu, ta on tarbekunst sõna õilsaimas mõttes. Kogu kauniduse juures peab raamatut olema võimalik ka lugeda. Siinkohal on Eesti raamatukujunduses arenguruumi küll ja veel, tehnilised nõksud ja aabitsatõed ei pea ju kunstilise mõtte lehvimisele mitte risuks jalus, vaid tugevaks toeks olema. Eks nendega aasta-aastalt enam mõistetakse arvestada, ent päris eeskujulikuks ei saanud selgi korral isegi kõiki võitnuid tunnistada. Lihtlabased küljenduslikud eksimused on need, mis läbimõeldud ja hästi teostatud kujundusele tihti karuteene teevad.

Mõned raamatud panid tõsiselt juurdlema, et mida võis küll mõelda inimene, kes selle või teise konkreetse teose nimelt kaunimate raamatute konkursile esitas. Kripeldama pani, et napilt jäi 25 seast välja Üllar Jörbergi elulooraamat, mis oli lustakas, värvikas ja üle võlli vallatult maitsetuse piiridel turniv nagu teosele ainet andnud artist ise. Vist olekski võinud kujunduslikku vinti veel väheke üle keerata, siis oleks sisse pääsenud. Mulle oleks meeldinud näha Jörbergi portreed siivsate ja sarmikate raamatukaante hulgas. Sest Eesti on kohati ju üsna Jörbergi nägu. Veerandsaja kauneima eestlase valimisel Jörberg juba välja ei jääks!