Mereröövlid kloostrimüüride vahel
Birgitta festival Pirita kloostri varemeis
on jõudnud esimese päris oma etenduseni − Margus Kasterpalu lavastatud “Arabellas” särab peaosas
Maria Soomets.
Kui festivali avanootideks olnud moderniseeritud Inglise Opera Northi töötlus Charles Gounod’ ooperist “Faust” jättis õhku palju küsimusi, siis “Arabellas” tundub olevat erilist särtsu − nii noorte meesnäitlejate piraadimeeskond kui ka peaosalised pakatavad energiast! Esmaspäeval võis proovis näha veel väikest peataolu (kloostrimüüride vahel peab mujal proovitud lavastus paari päevaga Rosita Raua kujundusega tervikuks saama!), aga samas lusti ja hoogu.
“Fausti” juurde tagasi tulles: ma pole suur ooperisõber, aga pelgan nende uude keskkonda toomist – vahepääl oli tunne, et lipsu kandvad peategelased ja tohutud videoprojektsioonid mitte ei näidanud toda maailma, vaid varjasid seda me eest ... mis võis muidugi olla lavastaja taotlus.
“Arabellas”, mida kuulu järgi on lootust sügise-talve poole uuesti näha, on olulisim tolle lustliku meeskonna vaim – muide, Hannes Kaljujärv mõjub väga taanieltinalikult. (Kas ta peab selleks üldse pingutama? Eks ta ikka peab, ta on seda tüüpi näitleja, kes pigem end piitsutab.) Ja Ehala–Tungla laulude seast leidsin juba neid, mis kummitama hakkavad ja saatma jäävad, juba praegu...
Birgitta festival pakub reedel, 16. augustil veel ühe mu lemmikteose, Berthold Brechti ja Kurt Weilli “Seitsme surmapatu” esitust Saksa Komische Oper Berlini esituses, laupäeval aga Mozarti ja Rossini muusikale loodud “Figarot” Kremli Balleti esituses ning pühapäeval sama trupi Pjotr Tšaikovski “Uinuvat kaunitari”. Eeskava missugune!
