Metsamaakond ootab paremaid aegu
Pärnumaale jääb ligi 11% Eesti metsamaast ja 11% metsade tagavarast. Veel eelmisel kevadel rääkisid pärnakad metsasektorist kui maakonna ühest tähtsamast tegevusalast, mis annab 20% töökohtadest.
Sauga moodne saeveski oli selleks ajaks juba suletud. Mullu sulges Stora Enso ootamatult ka Paikuse saeveski. See on omakorda vähendanud Pärnu sadama puidukaubamahtusid.
"Kui saeveskid olid siia kontsentreeritud, andis see Pärnumaale võib-olla tõesti metsamaakonna maine, aga praegu minu arvates ta oma metsapoolega teistest maakondadest ei eristu," hindab hetkeolukorda metsaettevõtja Runo Ruubel.
Vähe võimalusi
Kui suletud saeveskid välja arvata, põeb Pärnumaa metsandus sama raskuste aega, mida kogu Eesti metsandus. Võimalusi sellelt pinnalt kuidagi positiivselt esile tõusta Runo Ruubel ei näe.
Ta meenutab, et kui omaaegne Sylvester Pärnu maakonda moodsaid saeveskeid rajas (hiljem müüs Stora Ensole), kogeti maavalitsuse ja omavalitsuste tugevat toetust. "Minu meelest on maakond siin kogu aeg ettevõtlust toetanud, kuid praegu oleks maakonna tasandil väga raske olukorra muutmiseks midagi ette võtta," ütleb Ruubel.
Riigi tasandil ta siiski näeb variante, mis on põhimõttelised. Ruubel toob näiteks metsaettevõtjate suhted riigimetsaga. "Riigimetsast loodab riik saada tulu riigieelarvesse. Kuna puidu müügihinnad on rängalt kukkunud, on tulubaas väike. Et vähegi seda suurendada, on mindud eraettevõtja ülestöötamishinna kallale," räägib Runo Ruubel.
Ülestöötamise omahind riigimetsas on tänavu kahanenud 20%. See toob otsemaid kaasa selle, et ka ettevõtjad peavad kulusid kokku hoidma. Esimene samm on oma töötajate palk.
"Isegi kui see oleks miinimumpalk, ei korvaks ta mingil juhul kogu tulubaasi kärbet. 20% rentaablust pole ju teenuse tegija kunagi saavutanud ja muu kulupool - kütused, varuosad, pangaintressid jms - pole ju kahanenud," ütleb Ruubel.
Kui nüüd valitsus võtab lisaks vastu otsuse tõsta käibemaksu, muudab see ettevõtjate elu pingelisemaks, kuna käibevahendeid on juurde vaja. "Minu arvates mõjutaks käibemaksu tõstmine kindlasti ettevõtlust halvasti, ei päästaks ettevõtjaid kriisist, vaid pigem tooks pankrotte juurde," ütleb Ruubel.
Kahtpidi areng
Riigimetsa majandajal on ülestöötajatega lepinguid sõlmides Ruubeli sõnul kaks võimalust. Ühe järgi kogub RMK ülestöötajate ja metsavedajate arvelt riigile võimalikult suurt tulu ja ajab pooled ettevõtjad pankrotti.
Teine tee oleks piirduda väiksema riigituluga ja anda riigimetsas nii paljudele tööd, et sellest tööst tulevat maksutulu laekuks riigieelarvesse hoopis suuremas summas ja ka ettevõtjad jääksid jalule.
"Ma ei tea, mis on õige. Näiteks lätlased on läinud just seda teist teed. Nad hoiavad oma riigimetsas kulud-tulud enam-vähem nullis, kuid säilitavad oma ettevõtjatele töö," räägib Ruubel.
Teine riigi poolest sõltuv otsus puudutab metsaveokite tonnaažipiiranguid, mille leevendamist on metsasektor aastaid oodanud.
Mis saab edasi?
Saeveskite rajamine Pärnu lähedale oli seotud sadamaga, mis võimaldas kõrvalprodukti tselluhaket eksportida. Nüüdseks on Skandinaavia tselluloositööstuse maht suuresti vähenenud, tselluhakke traditsiooniline turg on kokku kuivanud ega taastu endises mahus enam kunagi.
"Just tselluhakke veo võimalusega andis sadam siin saetööstuste rajamiseks eelise. Nüüd, kui see seos on ära langenud, ei oleks minu arvates enam otstarbekas Pärnu lähedale suuri metsatööstusi rajada," ütleb Runo
Ruubel.
Kui majandus jälle tõusujoonele saab, valiks Ruubel uue tööstuse asukohaks pigem Viljandimaa Abja või Karski-Nuia kandi: "Tootmine peab olema seal, kus toorme kättesaadavus on kõige reaalsem. Pärnu piiril jääks ettevõtte raadiusesse 50% ulatuses meri, kust puitu ei tule."