Metsavennapunker löödi üles keset linna
Metsavennad on okupatsioonide muuseumi teadurit Martin Andrellerit huvitanud juba ülikoolipäevist saadik. Lõputöö teemaks oli tal Relvastatud Võitluse Liit. Eks nende punkergi siin ole valmistatud Raplamaal Vigala vallas asunud kuulsa Põrgupõhja punkri eeskujul.
Näitusel Andrelleri initsiatiivil ehitatud punker kuulub n-ö maapealsete punkrite liiki. Sellises punkris elas kuni kümmekond meest. Punker peaks panema huvilised tajuma, millistes oludes metsavennad tegelikult elasid. Nii mõnigi peab metsavendade elu omamoodi romantiliseks, kuid väljapanek peab näitama, et kaugeltki nii see polnud. Kuulsa metsavenna Arnold Lindermanni sõnul polnud inimestel, kel puudus metsavennakogemus, sellest vähimatki ettekujutust.
Kohapeal Vigalas on Põrgupõhja punkrist säilinud vaid seinavallid. Kõigepealt puhastati punkri sisemus välja, mõne aasta eest asetati sinna mälestuskivi. Seal juurikate keskel polnud metsavennad seina päris sirgeks saanud.
Põrgupõhjat asustanud metsavendade salk oli kogu aeg enam-vähem sama, võõraid sinna eriti viia ei tahetud. Kui mehi liialt palju punkris oli, ööbisid metsavennad lähedal asuvas külas.
Põrgupõhja punker langes julgeoleku rünnakus 31. detsembril 1947. Seal olnud metsavendade rühm üritas välja murda. Viimastena Jaan Roosi ja Asta Jõesaar. Roosi sai kohe surma, Jõesaar granaadikildudest raskelt haavata. Teda hakati üle kuulama, piinati talt välja nii palju, kui ta rääkida oskas. Siis üritati teda haiglasse viia, kuid selle käigus ta suri.
Äraandjaks peeti metsavenda, kes paar päeva varem Koerus pangaröövilt tabati. Hiljem on selgunud, et punkri asukohta teadnud teine metsavend võeti kinni juba paar kuud varem. Temalt siis pigistati see piinamise teel välja.
Operatsiooni algul võeti piiramisrõngasse Konovere küla. Seejärel mindi alles punkri kallale. Sealt sai alguse ka üleriigiline RVLi liikmete otsimine ja arreteerimine.
Näitusesaalis kostab ingliskeelset juttu. Kaks noorikut, keda eeldaks hoopis teistsuguste asjade vastu huvi tundvat, näikse üsna põhjalikult eksponaatidesse süvenevat. Martin Andrellerini on jõudnud väliskülaliste muljed, mille kohaselt näitus olla väga huvitavalt lahendatud – nad polevat midagi sellist varem näinud.
Punkris on ka eestiaegne raadio, kust iga poole tunni tagant kostab õige jaama otsimise sahinat ja raginat, millele järgneb Ameerika Hääle signatuur ning paar lauset, kuulipildujavalang ning Untsakate laululugu.
Punkri ehitasid muuseumitöötajad ise. Kaks päeva läks aega, siis olid seinad püsti. Samblatoppimine ja sisustamine tuli peale selle. Riigimetsakeskus eraldas seinapalgid. Kui õnnestub instantsidega läbi rääkida, on Martin Andrelleril plaanis panna punker püsti algse Põrgupõhja lähedale metsa. Punker ei asu teest kaugel, 600−700 meetrit.
Relvastatud Võitluse Liit on loomulikult ka Martin Andrelleri käsiloleva teadusliku uurimistöö teemaks. Selle kallal on ta hoolega ametis.
“Metsavennad”
- Okupatsioonide muuseumis (Toompea 8).
- Ekspositsiooni moodustavad metsavendade enda ja ka julgeolekutöötajate tehtud fotod ning dokumendid.
- Stendid on väljas Põrgupõhja punkri seintel.
- Põrgupõhja hävitati 31. detsembril 1947.
- Kirjelduste ja punkrivallide mõõdistamise järgi ehitati punkri rekonstruktsioon
(7,5 x 3 m).
- Enamik näituse esemeid ja lugusid jõuab avalikkuse ette esimest korda.
- Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni.
