Mida peab tegema töötajate esindaja, kui juhtub tööõnnetus?

Lugeja küsib: Meil juhtus tööõnnetus ja tööandja viis läbi uurimise ning koostas tööõnnetuse raporti, aga mina töökeskkonnavolinikuna ei nõustu raportile märgitud tööõnnetuse põhjusega. Kas ma pean ikkagi raportile alla kirjutama?

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula:

Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, kelle ülesandeks muuhulgas on ka tööõnnetuste uurimises osalemine.

Töökeskkonnavolinik osaleb tööõnnetuste uurimises hääleõigusega, st tööandja peab töökeskkonnavolinikuga tegema koostööd tööõnnetuse uurimisel.

Uurimises osalemine tähendab seda, et töökeskkonnavolinik peab saama tutvuda kõikide materjalidega, mis on uurimise käigus kogutud ning tal peab olema võimalus saada ka täiendavat infot, kui uurimise materjalid ei vasta kõikidele küsimustele.

Tööõnnetust tuleb uurida kümne tööpäeva jooksul õnnetuse toimumisest ning järgneva kolme tööpäeva jooksul tuleb tööõnnetuse raport esitada Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale. Seega tuleb töökeskkonnavolinik uurimisse kaasata kohe uurimist alustades.

Kui tööandja töökeskkonnavolinikku ei kaasa, esitab talle allkirjastamiseks valmis raporti ning volinik ei nõustu koostatud raportiga või soovib tööõnnetuse asjaolusid täpsustada, ei pruugi raport saada tähtaegselt valmis.

Kui töökeskkonnavolinik ei nõustu raporti sisuga, soovitame esitada oma vastuväited tööandjale kirjalikult. Juhul, kui tööandja neid vastuväiteid ei arvesta ning nad kokkuleppele ei jõua, jääb raport töökeskkonnavoliniku poolt allkirjastama.

Kui kannatanu ei nõustu tööõnnetuse raporti sisuga, tuleb kannatanul esitada tööandjale oma vastuväited. Kui tööandja kannatanu vastuväiteid ei arvesta, on kannatanul võimalus pöörduda kohtusse ning vaidlustada raporti sisu.