Mida tahad presidendile öelda?
Paljude eestlaste teadvuses saab Eestimaa ida pool otsa Rakverega, heal juhul Viru-Nigula ja Padaoruga. Ometi jätkub maantee teisel pool Padaorgu. Mõni hea kilomeeter siit algab Ida-Virumaa, Eesti müütiderikkaim maakond.
Siinsed müüdid pole Kalevipojast, Suurest Tõllust ega Leigerist, vaid taeva servani ulatuvatest tuhamägedest, pilvi tumestavatest elektrijaamadest, omavahelises arveteklaarimises plaksuvatest püstolitest, Narva jõe alt kulgevast salapiiritusetorust, toestamata laega kaevandustesse vajuvatest majadest ning Alutaguse laantest, kuhu mitte ainult võib, vaid lausa peab ära eksima.
Tegelikult on asi palju argisem. Lihtsalt ENSV käis siit oma teravate äkkepulkadega palju karmimalt üle kui Pärnu- või Võrumaast. Kõik sai liiga suur, liiga praktiline, liiga töölistekeskne, liiga võõrkeelne. Siin ei olnud Eesti Vabariigi taas tulles võimalik vana juurde tagasi pöörduda, sest seda vana peaaegu et polnudki. Aga mis siis oli ja on? Sõitke läbi Ida-Virumaa Narvani, umbes nagu president Toomas Hendrik Ilves vabariigi aastapäeval, ja vaadake ise.
Kui olete juba üle Ida-Virumaa piiri, hakkavad vasakul paistma korstnad. See on Aseri, ENSV-aegne tellise- ja drenaažitorupealinn, kust keraamilist kraami lausa rongiga välja veeti. Nüüd meenutab kunagist rongiliiklust võsastunud raudteetamm, aga telliseid vormitakse siin endiselt. Veelgi enam: tehas on teinud läbi ümber- või lausa uuestisünni. Kui ainult seda kriisi ees ei oleks!
Kümme kilomeetrit Aserist vahutab Purtse jõgi, ENSV-aegse saastamise sümbol. Räägiti, et kehvem pere võis jõeveega isegi pesu pesta, pesupulbrit polnud vaja lisada. Nüüd on asi tuntavalt parem ja kalad trügivad ülesvoolu juba sedavõrd, et neile tuli elektrijaama tammi lähedale koguni trepp ehitada. Õnneks ei tea nemad kriisist midagi.
Edasi raamivad maastikku tuhamäed ning tehased, lõiv omaaegsete rohkete rändpunalippude eest. Kusagil nende taga nukrutseb müütiline Sompa, mille algustähtedest sai vene keeles kirjutada "kõige ohtlikum paik USA järel" - Samoje Opasnoje Mesto Posle Ameriki.
Kõige selle ENSV-liku keskel särab pärlina Jõhvi kontserdimaja, siinset kõnepruuki kasutades isegi palee, uue aja ning regionaalpoliitika sümbol. Just selles paigas võtab president vabariigi aastapäeval vastu tähtsaid inimesi. Ja kriis saab hetkeks nagu peoga pühitud.
Narvas aga sirutub taas taeva poole Aleksandri kirik. 31 meetri kõrguselt vaatekorruselt näeb Narvat päris hästi. Narvalast ennast näeb aga siis, kui tal mantlihõlmast kinni võtta ja küsida, kas ta paraadile tuleb. "Kui ilma on, siis tulen," vastab ta.
Esimene peatus:
Aseri
RAIVO VASNU, Wienerberger ASi tootmis- ja tehnikadirektor
Mind huvitab väga, kas lugupeetud presidendil, kes te ise meie tehases käsitsi tellise olete valmistanud, on mingi plaan Ida-Virumaa tööstuse tuleviku tarvis. Sest nii palju, kui mõistan, valitsusel ega parlamendil sellist plaani pole.
Langus kinnisvaraturul ning ehituses pole kellelegi saladus. Muu hulgas on ka mitmed meie tellist ostnud Leedu ettevõtted oma uksed kinni pannud ning me oleme juba sinna veetud kaupa ära toomas käinud. Samas toodame käsitsivalmistatud telliseid praegu näiteks Inglismaale.
Osa töötajaist oleme olnud sunnitud puhkusele saatma, aga loobuda oma heast tööjõust me paremate aastate lootuses ei kavatse. Ning ka seda, et omanikud alles mõne aasta eest valminud uue tootmishoonega tehase kinni panevad, ma küll ei usu. Investeering on vaja tasa teenida, pealegi on uues tehases tööviljakus palju kõrgem kui nii mõneski teises meie gruppi kuuluvas 245 ettevõttes. Wienerberger Group on ju maailma suurim tellisetootja, mille ettevõtteid asub 26 riigis üle maailma.
Teine peatus: Purtse jõe kallas Tallinna-Narva maantee lähedal
HELMI MAMŠITS, pensionär
Ma võin teile öelda, et kõik on hästi või et kõik on halvasti, ega see ei muuda midagi. Mis mõte on siis asjatul keelepeksul?
Elan siin eelmisel aastal elektrijaama tõttu rajatud kalatrepi lähedal vaikselt oma elu, vahel olen ka siin ligidal käinud ja näinud, et mõni kala tõepoolest ülesvoolu läheb.
Kala püüdnud olen ma aga vaid korra. Mees kutsus mind kunagi kaasa, kuid mulle ei hakanud see asi meeldima. Ka minu poeg aitab kalal pigem tõkkest üle pääseda kui et kinni püüab.
Kuigi sündisin Venemaal sinna välja rännanud vanemate lapsena, tulin Eestisse ja õppisin 1951. aastal tööstuskoolis. Sellest ajast tean ka, et Purtse jões oli palju kala ja vähki. Palju nüüd kalu on, ma ei tea. Püüdjaid olen siin kohanud, nad olevat ka mõne haugi kätte saanud. Ning ükskord leidis tütretütar madalast veest uimasevõitu kala, kes lasi ennast isegi silitada. Siis nägime, et ta oli kannatada saanud, et üks silm oli verine.
Olen nüüd siin elanud juba üle kümne aasta ja valvan õepojale kuuluvat maja. Kas tahate sisse ka vaadata?
Kolmas peatus:
Varja
KAIDO JÄGER, OÜ Sigwar juhatuse liige
MARGO JÄGER, OÜ Sigwar juhatuse esimees
Võime kinnitada: asi läheb ka Ida-Virumaa põllumajanduses just nõnda kui lükkad. Mõni aeg tagasi istusid sellesama laua taga põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja asekantsler Andres Oopkaup. Kerkis küsimus,
et kui põllumajanduse tulusus on nii kehv, miks sellega siis üldse tegeldakse. Aga kui oled kord selle alaga tegelema hakanud, sellesse nii palju mahutanud, siis on loobuda raske. Ja teistpidi - kui meie loobuksime, kaoks maakonnas viimane lihatöötlemisettevõte.
Seni oleme ka hakkama saanud, kuna meil on 300 ha-l põllumaal oma söödatootmine, oma seakasvatus ja oma lihatöötlemine. Üle-eelmisel aastal müüsime 300 tonni vorsti, mullu 280 tonni. Teeme vorsti vaid jahutatud lihast, ei tapagi loomi, kui liha pole plaanis vahetult töödelda.
Põllumajandus oli, on ja jääb ka raskematel aegadel. Ainult et lepingud lähevad nüüd teravamaks ja võlglasi saab tõenäoselt olema rohkem. Müüme ju paljuski Ida-Virumaale ning siinses ettevõtluses toimuv seisab ajalehtedes tihti kirjas.
Sügisel võidavad need, kes oskavad paremini ennustada või usaldavad sisetunnet ja igasuguse ilma kiuste saavutavad sisse pandud rahale vastava rohkuse ja headuse suhte.
Neljas peatus:
Varja
MALLE PÄRTNA, külapoe juhataja
TUULI SALUVEE, müüja
See, et siin tavalisest pisut vähem rahvast on, tuleb peamiselt tõsiasjast, et on veebruar. Veebruar on alati kõige väiksema käibega kuu.
Muidu sõltub meie äri aga aastaajast, kuupäevast ning kellaajast. Kuu alguseti on rohkem rahvast, samuti suvel, eriti just ilusa ilmaga.
Majanduslangus meie poes veel ei kajastu, kuna paljud ostjad on ka korraks sisse põikavad autoga sõitjad, kellel ilmselt veel töö ja tasuga muret pole.
See, kuidas rahvas tegelikult oma eluga hakkama saab, selgub pigem turul kui meie mõnikümmend meetrit Tallinna-Narva maanteest asuvas kaupluses.
Viies peatus:
Saka
TERJE BÜRKLAND, Saka Cliff Hotel & Spa direktor
Natuke piinlik on seda praegusel ajal öelda, aga meil läheb hästi. Toa hind on küll pisut väiksem, aga täituvus on eelmiste perioodide samade kuudega sarnane. Heameelt teeb, et 65-70% meie külastajatest on siseturistid.
Inimestele lihtsalt meeldib meie juures ja eks see suust suhu leviv reklaam julgustab ka teisi meie mõisahotelli tulema. Ja kui reklaami teeme, siis ikka nii, et see märgatav oleks. Uskumatult tõhus on netiturundus, kuigi on ka neid külastajaid, kes ütlevad, et pöörasid sisse, kuna nägid tee ääres meie silti.
Meie kasuks räägivad suurepärane loodus ja privaatsus - siin on 33 tuba 65 inimese tarvis -, merepinnast 55 meetri kõrgusele ulatuv pankrannik, millelt viib alla mere äärde kaks treppi, ning kolmeastmeline Kivisilla juga.
Avamisest möödunud viie aasta jooksul oleme oma mõisahoovile loonud hulga lisaväärtusi, viimasena lisandusid rannavõrkpalli- ja tenniseväljakud ning laululava sai uue katuse.
Oskame kõrgelt hinnata kauni kodu auhinda, mille te presidendina meie mõisale 2007. aastal andsite ning pöörame hotelli ja mõisapargi korrasolekule erilist tähelepanu. Olete ka ise siin ööbinud - küll juba enne presidendiks saamist. Kutsume teid uuesti meie majja, et näidata teile vahepealseid edusamme.
Kuues peatus:
Jõhvi
PIIA TAMM, Jõhvi kontserdimaja direktor
Kuigi Jõhvi asub Tallinnast 160 ja Tartust 190 kilomeetri kaugusel, tundub mõnikord, nagu asuks Jõhvi hulga kaugemal. Ka kinnispildid Ida-Virumaast kui kultuuritust ja ilmetust tööstusmaastikust püsivad visalt. On isegi küsitud, miks Jõhvi nii uhke kultuurikeskus ehitati. Aga kas küsijad ka teavad, kui palju siin kultuuri on? Või kas küsijad teavad, kui palju tähendab niisugune ehitis idavirulaste enesehinnangule?
Nägin kõrvalt, kui kaua läks Rakverel aega, et ennast Eesti kaardile tuua. See on pikaajaline erinevate kohalike inimeste koostöös toimiv protsess, Jõhvis võtab veel paar aastat aega. Head tahet ja sitkust tundub selleks täna siin jätkuvat
See, et president oma vastuvõtu just Jõhvis korraldab, on meile väga suur tunnustus ja mulle meeldib presidendi soov just niimoodi Eestit suuremaks muuta.
Meile on vastuvõtu korraldamise juures olemine vastutusrikas ja huvitav ülesanne, suur rõõm on olla just sellel õhtul osa suuremast meeskonnast, kes igal aastal selle ürituse taga seisavad.
Seitsmes peatus:
Narva
IVAN BAGLOV, pensionär
Elu on siin keskmine. Pole ei rõõmustada eriti millegi üle ega ka kurvastada.
Ainult et küte on väga kalliks läinud, üksinda kahetoalises elada on võimatu. Õnneks elame kahekesi. Kauplustel pole ka viga, linnaliinibussid võiksid tihedamini sõita. Kallis on see bussisõit ka, tervelt 10 krooni. Nii sõidangi jalgrattaga need viis või seitse kilomeetrit, mis parajasti vaja on.
Elust Tallinnas ei oska ma midagi arvata. Selle 40 aasta jooksul, mil Narvas elan, olen Tallinnas käinud ainult kaks korda. Valgevenes, kus ma sündinud olen, käisin aga viimati paar aastat tagasi. Olen Venemaa kodanik, aga hoian neutraalsust. Võib-olla tulen ka paraadi vaatama. Oleneb sellest, kuidas ilm on.
Kaheksas peatus:
Narva
VILLU JÜRJO, Narva Aleksandri koguduse õpetaja
Olen kuulnud lauset, et siin sündiv kiriku ülesehitamine on uskumatu. Vastupidi, ütlen. Ilma usuta ei sünni midagi.
Sain kord Leedus viibides sõnumi, et pean oma elus üles ehitama kolm kirikut. Nüüdseks olen taastanud Kraavi kiriku ning Tartu Maarja kogudusemaja. Aastast 2000 tegutsen Narvas ja siin on tohutu töö veel ees.
Meie inimestele on vaja praegu kõigepealt lootust. Lootust annab hoolimine, kokkuhoidmine, teadmine, et me oleme üks nii mures kui rõõmus. See, et rahva juhid pidupäeval kogunevad Narva, lisab meile jõudu. Tahan tänada presidenti, et tema jaoks on Narva osake Eestimaast. Soovin kõigile õnnistust ning rahu.
* Tegu on tegeliku reportaažiga, presidendi austava rolli võttis endale Maaleht.
