Mida tahavad erakonnad teha põllumajanduses?
Milliste vahenditega tuleks soodustada meie siseturgu
ja väiketootjaid?
Tõnis Kõiv, Reformierakond
Väiketootjaid aitab kõige paremini ühistegevus. Minu valimispiirkonnas Viljandimaal on heaks näiteks Mulgi Meier, tänu kellele saavad tootjad oma toodangu müümisel paremaid tingimusi kui tarvikute ostul. Kuna rahva tervise huvides tuleb rohkem tarbida kohalikku toitu, on vaja panustada ka tarbijate teadlikkuse kasvu.
Arvo Sarapuu, Keskerakond
Siseturg saab korralikult toimida siis, kui eelisarendada ühistulist tegevust. Tarbijaile tuleb pidevalt südametunnistusele koputada, et nad ostaksid eestimaist kaupa. Väikepiimatootjaid võiks toetada piima transpordi kulutuste kompenseerimisega. Tähtis on ka väiketootjate otseturustuse võimaluste parandamine.
Helir-Valdor Seeder, Isamaa ja Res Publica liit
ELi ühisturu tõttu saame oma turgu kaitsta ainult kaudsete vahenditega, näiteks on nn koolipuuviljade programmis kõlblikud ainult Eestis kasvavad marjad ja viljad jne. Väiketootjatele on tähtis ühistegevus ja võrdsed tingimused. Selleks käivitame järgmisel aastal uue ühistegevuse toetamise meetme ja uue väikepiimatootjate toetuse.
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised
On vaja mikrotootmistehnoloogiaid ja üksusi, mida ühistud saavad õiglase hinna eest endale rentida ning nende abil kohalikku tootmist ja kohaliku toote tarbimist soodustada. Meie siseturu ja väiketootmise üks võti on Brüsselis - sellega saab luua eeldused võrdseks kohtlemiseks. Teine võti on Eestis, selle nimi on ühistegevus. Tehkem ühistud!
Jüri Pihl, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Tuleb propageerida kodumaist põllumajandustoodangut ning tähist "Eesti toode". Mahetoiduainete tootmist ja nende kasutamist lasteasutustes tuleb riiklikult rohkem toetada. Et kaitsta meie tootjat madalakvaliteediliste importtoodete kõlvatu konkurentsi eest, tuleb tõhustada toiduainete kvaliteedikontrolli süsteemi.
Karel Rüütli, Rahvaliit
Konkurentsivõime tagamiseks mõeldud investeeringutoetuste määramisel tuleb eelistada valdkondi, mis suudavad toota riigisisesest nõudlusest rohkem. Väiksematele taludele ja ettevõtetele tuleb maksta eraldi investeeringutoetust. Tarbijaid tuleb teavitada Eesti toiduainete värskusest ja kvaliteedist.
Kuidas kavatsete lihtsustada eurotoetuste jõudmist põllumeesteni?
Tõnis Kõiv, Reformierakond
Reformierakond oli üks kindlamaid Eesti Euroopa Liiduga liitumise toetajaid ja põllumehed on selle liitumise ühed suuremad võitjad. Eurotoetuste agentuuri (PRIA) bürokraatiat tuleb vähendada ning taotluste läbivaatamist kiirendada. Rohkem tuleb kasutada digivõimalusi ning eeltäidetud taotlusvorme.
Arvo Sarapuu, Keskerakond
Selleks annab hea võimaluse bürokraatia vähendamine ja usalduse kasv toetusesaaja suhtes. Toetused tuleks maksta välja varem, nagu teevad mitmed teised ELi liikmed. Riik peaks aitama rohkem garanteerida põllumeeste paisuvaid kohustusi kreeditoridele.
Helir-Valdor Seeder, Isamaa ja Res Publica liit
Kus on võimalik, tuleb toetuste taotlemisel vähendada omafinantseerimise nõuet ning maksta top-up-toetus võimalikult maksimaalses ulatuses. Kiiresti käivitada e-PRIA. Tähtis on toetuste kiire väljamaksmine.
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised
Euroopa põllumajanduspoliitika muutmise ja ka Eesti põllumehe heaolu võtmed on Brüsselis. Roheliste soov on ühtlustada reaalselt põllumajandustoetused üle Euroopa ning luua eelised kõigi maade soodsa keskkonnamõjuga väiketootjatele. Põllumehed vajavad selgemaid eestkõnelejaid, kes võiksid tulla jõuliselt toimivatest ühistutest.
Jüri Pihl, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Eurotoetuste jõudmist ei ole vaja lihtsustada, vaid kiirendada. Lihtsustada oleks vaja taotlemist. Riik peaks koos pangaliidu ja MESiga sõlmima kokkuleppe, et punnseisust üle saada. Kasutamata on investeeringutoetuste osalise ettemaksu võimalused, arenguruumi on taotluste menetlemise tähtaegade lühendamisel.
Karel Rüütli, Rahvaliit
Seda mõjutab katastroofiline turuolukord. Teisalt pärsivad seda valitsusliidu kärbitud otsetoetused, mistõttu pole põllumeestel võimalik omaosalust tasuda. Täies mahus otsetoetuste maksmine on sisuliselt ainuke meede, mis võiks põllumajanduse jätkusuutlikkusele positiivset mõju avaldada.
Kas põllumajandust tuleks toetada rohkem kui teisi valdkondi ja miks?
Tõnis Kõiv, Reformierakond
Põllumajandus on ELis teistest valdkondadest selgelt enim toetatud. Vaieldamatult on põllumajandusel tähtis osa eestluse ja Eesti maapiirkondade elujõu säilitamisel. Meie põllumehed on seda tehes olnud väga tublid ja Reformierakond seisab nende võrdse kohtlemise eest ELis.
Arvo Sarapuu, Keskerakond
Põllumajandustoetusi ei tule mõista põllumeeste abistamisena. Kui EL ja WTO jätkavad toetuste vähendamist, tuleb meil tulevikus osta palju kallimat toetust, seega on põllumajandusele suunatud toetused eelkõige lõpptarbija toetused. Iga riik peab toetama põllumajandust nii palju, et tootmine ei kahaneks.
Helir-Valdor Seeder, Isamaa ja Res Publica liit
Kuni ELi vanades riikides on suuremad põllumajandustoetused, tuleb ka Eestis jätkata toetuste maksmist ja taotleda võrdseid konkurentsitingimusi. ELis kehtestatud kõrgemad toiduohutus- ja keskkonnanõuded põllumajandustootjatele tuleb kompenseerida.
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised
Toidu osakaal sisetarbimises on piisavalt suur ja nõuab erilist tähelepanu. Kohalike omavalitsuste roll on pakkuda ühistute ettevõtjatele igakülgset tuge. Alustada saab kas või sellest, et aidata ühistutel välja ehitada oma poeketid kohaliku toote müügiks. Tähtis on jõuda oma toodanguga tarbijani.
Jüri Pihl, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Põllumajandus ei allu Euroopas klassikalise turumajanduse reeglitele, kuna meie põllumees konkureerib Euroopa kolleegidega samal turul, saades nendega võrreldes vähem toetusi. EL põllumajanduspoliitika seab meie põllumajanduse erilisse seisusse, mistõttu selle võrdlemine teiste valdkondadega ei ole päris korrektne.
Karel Rüütli, Rahvaliit
Kindlasti tuleb. Kuna teised liikmesriigid panustavad enam põllumajandusse, tuleb selleks, et Eesti põllumajandus oleks konkurentsivõimeline, suudaks tervisliku kodumaise toiduga varustada oma rahvast ja olla edukas ka välisturul, põllumajandust toetada rohkem kui teisi valdkondi.
Kas, ning kui jah, siis kuidas kavatsete leevendada norme, mis takistavad talunikel kohalikku toitu legaalselt turustada?
Tõnis Kõiv, Reformierakond
Eesti rahva tervise huvides on väga tähtis, et tarbitakse võimalikult palju kohalikku toitu. Normid vääriksid üle vaatamist, et oleks tagatud tootjate ja tarbijate huvid ning tervisekaitsenõuded. Rohkem tervet mõistust!
Arvo Sarapuu, Keskerakond
Jah, kavatseme. Seda saab korraldada põllumajandusminister. Ametkondlik "vindi üle keeramine" on meil tõsine probleem, millega tuleb süsteemselt tegelda.
Helir-Valdor Seeder, Isamaa ja Res Publica liit
Uuest aastast kaotame riigilõivud kodust väljaspool toidu turustamisel. Lihtsustamist tuleb jätkata.
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised
Need normid on paljudel juhtudel ELi direktiivide kohandamine Eesti oludega karmimalt kui põhjust oleks. See pole küll kohalike omavalitsuste küsimus, aga riigi tasemel on Rohelised valmis kogu regulatsioonimehhanismi selles küsimuses selgelt otstarbekaks revideerima.
Jüri Pihl, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Praegused normid on nõukogudeaegsetest üldjuhul leebemad ja takistus ei ole niivõrd normides, kui just ebaproportsionaalselt kõrgetes toidu tootmise ja käitlemise riigilõivudes. Seetõttu toetame igati plaani kaotada uuest aastast toidu käitlemise riigilõiv.
Karel Rüütli, Rahvaliit
Eelkõige peaks üle vaatama riigilõivud väiketootjatele. Üldiselt on viimastel aastatel põllumajandussaaduste otseturustamise reegleid ELis lihtsustatud. Lihtsustada saab siiski vaid selle piirini, et tarbijatele oleks tagatud ohutu ja kvaliteetne toit.
Kuidas saaks riik teie meelest kehtestada põllumajandustoodetele miinimumhinnad?
Tõnis Kõiv, Reformierakond
Riiklik miinimumhind on turumoonutus, see on kahjulik nii turuosalistele kui tarbijatele. Me ei soovi ju tagasi N Liitu, talongimajandust ega aegu, kus võiladude uksi lahti murti. Ainsa turuhindu mõjutava meetmena on aktsepteeritav ELi sekkumisost, mis on ühises põllumajanduspoliitikas kokku lepitud.
Arvo Sarapuu, Keskerakond
Selline süsteem on ELis interventsioonipoliitika ja eksporditoetuste poliitika näol põhimõtteliselt olemas. Meil on vaja lisaks käivitada siseriiklikud tõhusad kriisiabi meetmed.
Helir-Valdor Seeder, Isamaa ja Res Publica liit
Riiklikke kokkuostuhindasid, sealhulgas miinimumhindasid, pole võimalik kehtestada üheski ELi liikmesriigis. Tuleb ümber mõtestada Eesti konkurentsiseadus, mis aitaks lahendada ketistuvast kaubandusest ja turgu valitsevatest kokkuostjatest tulenevaid probleeme.
Marek Strandberg, Eestimaa Rohelised
Neid ei ole võimalik kehtestada. Meie majanduslik nõrkus hinnasõjas on ületatav, kui toimima hakkavad tugevad ühistulised ettevõtted, mille osanikud peavad kinni ühistegevuse lepetest ega lase end ahvatleda eratehingutest ühistu kõrvalt. Mida kiiremini ühistuline ettevõtlus tärkab, seda kiiremini saavad paika ka õiglased hinnad.
Jüri Pihl, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Miinimumhindade kehtestamist ei pea vajalikuks. Keskenduma peaks õiglastele hindadele ja tulu õiglasemale jaotusele ahelas tootja-töötleja-kaubandus-tarbija.
Karel Rüütli, Rahvaliit
Nende kehtestamine ei ole võimalik, kuna Eestis puudub riiklik hinnakujundussüsteem, mis saab olla vaid sotsialistliku riigikorralduse puhul. Selline regulatsioon kehtib üksnes monopoolsetele ettevõtetele. Kindlasti peab aga üle vaatama konkurentsireeglid toiduainete sektoris.
