Kord sattus koolipsühholoog Ada Kiipuse jutule laps, kes tunnistas, et istub vahel internetis hommikuni. Loomulikult tekitas see terve hulga probleeme, mistõttu läkski tarvis psühholoogi abi.

“Aga mida su vanemad selle peale ütlevad?” küsis Kiipus, kes mõistagi on kursis kasvatusteadlaste soovitusega, et kuni 15. eluaastani oleks parem, kui lapse toas arvutit ei oleks.

“Nad magavad,” vastas noor patsient. “Nad ei teagi, et ma öösiti internetis käin.”

Ehkki iga juhtum on eripalgeline ja laste vaimsetel probleemidel alati rohkem kui üks põhjus, koorub varem või hiljem välja vähene kontakt lapsevanemaga, vanemliku tähelepanu ja suhtluse puudus, tõdevad psühholoogid.