20.05.2010, 00:00
Miks varjavad Afganistanis töötavad Eesti sõjaväearstid punase risti embleemi?
Mehe mõlemad jalad on kadunud ning nende asemel turritavad murtud sääreluud, üks käsi on samuti minema kistud — pilt, mida esimese Eesti kirurgina Afganistanis Briti välihaiglas töötanud Tiit Meren on näinud küll ja küll.
FOTO:
Auditooriumiseinale ilmuv slaid paneb publiku vaikselt kahisema. Pilt kujutab haavatud sõdurit – või täpsemalt seda, mis on sõdurist miiniplahvatuse tagajärjel järele jäänud. Mehe mõlemad jalad on kadunud ning nende asemel turritavad murtud sääreluud. Üks käsi on samuti minema kistud. Vigastusi jätkub ka sõduri näole ning teistelegi kehaosadele. Vastu kõiki ootusi jäi sõdur ellu. Afganistani põrgulikus Helmandi provintsis töötava Briti sõjaväehaigla arstid suutsid mehe elu päästa, nii et vigastatu võis lennukiga Suurbritanniasse toimetada. Nii ränkade haavadega tavaliselt elulootust peaaegu polegi. Selle väikese meditsiinilise ime korda saatnud haiglas töötas Briti arstide kõrval ka Tiit Meren, argielus Taastava Kirurgia Kliiniku kardiovaskulaarkirurg. Meren ning kirurg Jaan Kirss on esimesed brittidega koos Afganistanis praktiseerinud Eesti kirurgid ning seega ka uue Eesti siiani ainsad sõjaväekirurgid, kes on töötanud tegelikus sõjakoldes. meie sõjaväearstidele Afganistani teed rajanud Meren koges omal nahal, kui rangetele nõudmistele peab arst brittide usalduse võitmiseks vastama. Kuid milleks üldse on tarvis Eesti kirurgidel sõjaväljale tükkida?