Mis juhtub maaeluga?
Mida kavatsete teha, et maaelu säiliks ja areneks?
Reformierakond, Andrus Ansip
Maaelu Eestis säilib kindlasti. Võti selle arenemiseks ei ole peidetud, need on inimesed, kes maal elavad ja oma kodukanti armastavad. Riigi ülesanne on luua soodus keskkond ettevõtlusega tegelemiseks, sest sealt tulevad töökohad ja maksuraha, millega oma kodukanti paremaks muuta.
Keskerakond, Aivo Sarapuu
Vajame riiklikku programmi ühistegevuse edendamiseks, et aidata eelkõige väiketootjaid. Valitsus peab taastama ka 2009. aastal top-up’is Eesti riigiosaluse 335 miljoni krooni ulatuses. Kaitseme väikesi maakoole ja külade infrastruktuuri – postkontoreid, apteeke, kauplusi.
Isamaa ja Res Publica Liit, Mart Laar
On vaja tugevaid ja tegusaid omavalitsusi, inimestel peab olema tööd. Eelarved tuleb hoida tasakaalus ning aidata ettevõtlusel keerulised ajad üle elada. Selleks peab aktiivselt ära kasutama riigi pakutavad programmid ettevõtluse elavdamiseks ning Euroopast tuleva raha. Tuleb lõpetada inimeste ametisse määramine poliitilise kuuluvuse või sõpruse järgi.
Eestimaa Rohelised, Marek Strandberg
Tuleb kaasa aidata väike- ja mikrotööstuse ning vastava ettevõtluse arengule, niisamuti nagu annaks riikliku energiasäästukava toetamine sisemajanduse arenguks suure tõuke. Sellise tõuke toetamine on paljuski omavalitsuste teha. Paljud sellised muutused algavad aga arukatest planeeringutest ja kohalike inimestega arvestamisest.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Jüri Pihl
Omavalitsuste ja keskvalitsuse koostöös tuleb tagada maapiirkondade elanikele võimalikult kõrge elukvaliteet, sh tööhõive, teenused ja elutähtis infrastruktuur. Samuti tuleb ümber vaadata maapiirkondade tulubaasi kujunemine.
Rahvaliit, Kajar Lember
Väikelinnade ja valdade elu arengu tagavad tugevad kohalikud omavalitsused. Selleks suurendame ühelt poolt valdadesse-linnadesse minevat tulumaksu osa, soodustame maaettevõtlust ning toetame külaseltside ja teiste ühenduste tegevust. Ka kodulähedane kool on kohaliku elu tagatis.
Kas pooldate vabatahtlikku või sunniviisilist valdade liitmist?
Reformierakond, Andrus Ansip
Ma ei poolda sunniviisilist valdade liitmist.
Keskerakond, Aivo Sarapuu
Valdade mehaaniline liitmine ei anna midagi, olgu see siis vabatahtlik või sunniviisiline. Tähtis on omavalitsuste tulubaasi otsustav suurendamine. Ansipi valitsus on omavalitsustele kohustusi aina juurde pannud, aga raha kärpides vallad näljapajukile jätnud.
Isamaa ja Res Publica Liit, Mart Laar
Tugevate ja tegusate omavalitsuste loomiseks on haldusreform möödapääsmatu. Kindlasti meeldiks mulle vabatahtlik ühinemine rohkem, kuid teatud olukordades ei saa ilmselt vältida ka administratiivset liitmist. Muidu liituksid tugevamad omavalitsused üksteisega, väiksemad ja vaesemad vallad jääksid aga ääremaaks.
Eestimaa Rohelised, Marek Strandberg
Omavalitsuste liitumine, kui selleks on vajadust, saab toimuda inimeste vaba tahte alusel. Selleks peab inimestel olema võimalus ise ja vahetult algatada siduvaid rahvahääletusi. Arukalt peetud suurem omavalitsus on kasuks kõigile, kuid sellise liitumise algatamisvõimalus tuleb peale volikogude anda ka vahetult elanike kätte.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Jüri Pihl
Vabatahtlikku. Valdade sunniviisiline liitmine ei lahenda ühtki teadaolevat probleemi, vaid tekitab neid juurde. Seda, et sunnitud koostöö ei anna soovitud tulemusi, tõestab ka paljude teiste riikide kogemus.
Rahvaliit, Kajar Lember
Peame oluliseks omavalitsuste koostööd, mistap ei toeta valitsuse sundi liitumisteks. Tuleb luua maakonna tasandil ja omavalitsuste poolt valitava maavanema juhtimisel toimiv regionaalne omavalitsustasand, mis vastutaks teenuste eest, mida valdadel-linnadel üksi pole otstarbekas osutada.
Kuidas kavatsete parandada bussiliiklust maapiirkondades?
Reformierakond, Andrus Ansip
Esimesest juunist alustas tööd autoregistrikeskusega ühinenud Maanteeamet, mille üks ülesandeid on ühistranspordi kättesaadavuse parandamine, tulevikus ootamegi neilt konkreetseid lahendusi. Oluline on veel korraldada eri ühistranspordiliigid konkureerimise asemel nii, et nad üksteist täiendaksid.
Keskerakond, Aivo Sarapuu
Tuleb luua ühtne üleriigiline ühistranspordi võrk nii informatsiooni, piletisüsteemi kui ka liikumisvõimaluste osas. Omavalitsuste huvide ühendamiseks on vaja luua piirkondlikud ühistranspordikeskused, kuhu koondada ka õpilasliinid. Riigieelarvest tuleb suurendada maakondliku ühistranspordi dotatsiooni vähemalt 15%.
Isamaa ja Res Publica Liit, Mart Laar
Kindlasti tuleb astuda korruptsiooni vastu antud alal, mis on teatavasti mõnel pool olukorda negatiivselt mõjutanud. Bussiliikluse arendamisel on oluline teha tööd ka ettevõtjatega, kellele on samuti vaja toimivat ühendust.
Eestimaa Rohelised, Marek Strandberg
Pooldame arukalt kavandatud ühistransporti, mille puhul rongi- ja bussiliiklus täiendavad ning toetavad teineteist. Võiks kaaluda ka ühistranspordi viimist biogaasile ja autode ühiskasutust, tasudes neile, kes on valmis kaaskodanikke oma isiklikus autos transportima.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Jüri Pihl
Probleemid maakondlike bussiliinidega on ühelt poolt suuresti tingitud dotatsiooniraha vähesusest, teisalt süsteemi jäikusest. Olukorra parandamiseks tuleb liinivõrk optimeerida, kasutada vajadusel väiksemaid ja ökonoomsemaid busse ning majandusolukorra paranemisel suurendada toetust ühe reisijakilomeetri kohta.
Rahvaliit, Kajar Lember
Kindlasti ei tohi väheneda liinide arv ega maht. Ja ümberkorraldused peavad tulema elanike ettepanekutest. Selleks tuleb kasutusele võtta säästlikumad bussid ning suure tühja bussi asemel kasutada väiksemat, nagu tehakse mitmetes suurlinna lähivaldades.
Kuidas tõmmata inimesi, eriti noori, maale elama, ja kuidas neid seal hoida?
Reformierakond, Andrus Ansip
Inimene elab tavaliselt seal, kus on ta töökoht. Töökohti loovad ettevõtted, seega on küsimus selles, kuidas edendada ettevõtlust. Siin on esiteks oluline riigi maksukeskkond, teiseks konkreetse piirkonna eelised, nagu madalamad kinnisvarakulud, logistiline asukoht jne.
Keskerakond, Aivo Sarapuu
Maale on vaja töökohti. Omavalitsustel tuleks arendada munitsipaalehitust, luua tervisekeskusi, ehitada kohalikke teid, arendada ühistransporti, kultuuri ja elu ning tuua mastaapsemaid investeeringuid. See tõmbabki elu käima ja kui elu keerleb kohalikul tasandil intensiivsemalt, siis tulevad ka noored maale tagasi.
Isamaa ja Res Publica Liit, Mart Laar
Kui on töökohti, püsib elu maalgi. Ülimalt oluline on haridus, aga ka lasteaiad, vaba aja veetmise ning sportimisvõimalused. Eliitkoolide aeg peab mööda saama, kogu Eestis tuleb anda samal tasemel head haridust. Erilist tähelepanu tuleb pöörata noorte tööpuudusele ja rakendada haridusministri pakutud võimalusi noorte taas õppima suunamiseks.
Eestimaa Rohelised, Marek Strandberg
Riik ja omavalitsused on jätnud seni kasutamata võimaluse kaugtöövahendite abil hajutada riigiasutuste tööd. Aeg oleks hakata pakkuma maad näiteks tingimusel, et sinna ehitatakse energiasäästlik hoone või koguni uus asuala. Põldudele uusasumite ehitamise asemel tuleks toetada just väljakujunenud asulate ja külade laienemist.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Jüri Pihl
Noored tulevad maale, kui seal on tagatud linnaga võrreldav elukvaliteet. Oluline on ka nn tehniline infrastruktuur ehk tolmuvabad teed, Interneti-ühendus, vesi, kanalisatsioon jne. Tuge vääriksid omavalitsuste algatatud ja noortele peredele suunatud elamuehitusprogrammid.
Rahvaliit, Kajar Lember
Tuleb toetada maale ettevõtete loomist ning viia riigiasutused, mis ei pea paiknema pealinnas, üle maakonnakeskustesse. Ülikoolid võiksid üheskoos tagada igasse maakonda ühe korraliku kolledži. Mööda ei saa ka infrastruktuurist, alustades tolmuvabast liiklusest ja lõpetades e-teenuste kättesaadavusega.
Kas ja kuidas tuleks maavalitsuste rolli ja otsustamisõigust suurendada?
Reformierakond, Andrus Ansip
Suurenema peavad omavalitsusliitude roll ja otsustusõigus. Maavalitsus peaks minu silmis jääma riigi nimel järelevalve teostajaks maakonnas.
Keskerakond, Aivo Sarapuu
Vaidluskoht. Arvan, et maavalitsustele tuleb jätta ainult järelevalve roll ning teenuste korraldamine ja kogu vastutus regionaalse arengu eest tuleb delegeerida koos vajamineva ressursiga omavalitsusliitudele. Aga Keskerakonnas on ka teisi, vähem radikaalseid arvamusi.
Isamaa ja Res Publica Liit, Mart Laar
Kahjuks on see pärast 2002. aastat pigem vähenenud. Mõnel pool räägitakse koguni maavalitsuste kaotamisest. Minu seisukoht on vastupidine – kuni haldusreformiga pole asjad selged, ei saa seda teha. Maavalitsustel on ühishuve koondavana täita oma tähtis roll.
Eestimaa Rohelised, Marek Strandberg
Rohelised sooviksid rohkem kui riiki kohtadel või omavalitsuste katusorganisatsioone maavalitsuste näol näha rohjuuredemokraatia arenemist. Riigi järelevalveroll võiks kohaliku esindaja näol säilida, kuid enamiku maavalitsuste rollidega tuleksid omavalitsused toime, kui neile anda ka vahendid nende rollide täitmiseks.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Jüri Pihl
Eestis peaks olema kahetasandiline omavalitsus. Senised maavalitsused tuleb ümber kujundada teise tasandi (ehk maakonna tasandi) omavalitsuse täitevorganiks, mis tegelevad maakonnaüleste probleemidega, nagu ühistransport, gümnaasiumiharidus jne. Seda vähemalt haldusreformi läbiviimise algetapil.
Rahvaliit, Kajar Lember
Maavanem tuleb muuta siseministeeriumi ametnikust maakonna tegelikuks juhiks. Tänaste maavalitsuste ja omavalitsusliitude baasil on vaja moodustada avalik-õiguslik isik, kelle juht on omavalitsuste poolt valitud maavanem. Kogu maakonda puudutavates küsimustes tuleb omavalitsuste koostöö seadustada.
