Kui mõõtühiku tähis kirjutatakse suurtähega, on ühik saanud nime inimese järgi, kui väiketähega, siis mitte.

Näiteks T on Nikola Tesla järgi tesla, t on (vanade keelte tünni järgi) tonn, A on André-Marie Ampère'i järgi amper, a on (mitte eesti aasta, vaid ladina annus'e järgi) aasta.

T-särk on nime saanud kuju järgi, mis tal on laiali laotatult.

Kuni 1950. aastateni peeti T-särki peamiselt aluspesuks. Kui selle väel hakkasid filmirollides esinema USA näitlejad John Wayne, Marlon Brando ja James Dean, oli mood loodud. Eriti mõjusid Brando filmis "Tramm nimega iha" (1951) ja Dean filmis "Põhjuseta mässaja" (1955). Ka eraelus kandsid nad T-särki, teksasid ja nahktagi.

Praegu toodetakse maailmas üle 2 miljardi T-särgi aastas.

Üks populaarsemaid tekste T-särgi rinnaesisel on "I went to ... and all I got was this lousy T-shirt" ("Ma käisin ... ja kõik, mis ma sealt sain, on see närune T-särk").

U, nagu ka F, V ja W on pärit semi tähest wāw, mis tähendas haaki või nuia.

U on uraani sümbol.

Kui saksa keemik Martin Klaproth 1789. aastal uraani avastas, pani ta sellele nime planeet Uraani järgi, mille oli 1781 avastanud Saksa päritolu Inglise astronoom William Herschel.

Esialgu nimetas Herschel planeedi küll kuningas George III auks Georgium Sidus (lad k Georgi täht), kuid väljaspool Inglismaad ei leidnud see nimi toetust. Saksa astronoom Johann Bode pakkus nime eeskujuks kreeka mütoloogia taevajumalat Uranost. Jumal saigi kuningast jagu.

NSV Liidu esimeste tuumapommide tarbeks toodeti pärast II maailmasõda uraani Sillamäel diktüoneemaargilliidist ehk diktüoneemakildast - kokku 22,5 tonni. Ühe aatomipommi tegemiseks ei lähe n-ö pommikõlblikuks rikastatud 235U vaja rohkem kui 15 kg.

V tähistab volti, pinge mõõtühikut SI-süsteemis.

Nimipinge alusel jagunevad võrgud madalpinge-, keskpinge-, kõrgepinge- ja ülikõrgepingevõrkudeks. Ülikõrgepingevõrkudes kasutatakse pinget 400-760 kV. Ehitatud on ka ultrakõrgepingevõrke, mille nimipinge on üle 1000 kV.

Eestis on nimipinged 0,4; 6; 10; 15; 20; 35; 110; 220 ja 330 kV.

Võrgupinge ja -sagedus mõnes riigis

RiikPinge VSagedus Hz
Austraalia23050
Eesti23050
Jaapan10050 ja 60
Kanada12060
Soome23050
UK23050
USA12060
Venemaa22050

• W tähistab vatti, võimsuse mõõtühikut SI-süsteemis.

• Pähkel.
Kuidas on omavahel seotud T-täht, Liisu ja must värv?

Eelmise “Tuna&täna” pähkli vastus.

Pähkel oli: milline on eesti 27täheline täiuslik pangramm?

Jõhvdzotis köeb pälgu nümfšarž. (Jõhvidest rajatud tulepunktis köeb põuavälku kujutav putukavastsetest karikatuur. MATI SOOMRE, 1991)