Mis toimub rämpsukoguja ajus?

Rämpsukogujad säilitavad kõike alates pakenditest kuni katkiste asjadeni ega saa aru, miks nende käitumine teisi häirib. Probleem saab alguse ajust, näitas USA Yale´i ülikooli uurimus.

Kogumiskirega inimesed ei suuda otsuseid teha. See on näha ka nende ajuaktiivsuse puhul, vahendab portaal Novaator.ee.Nii jabur kui see ka pole, soovivad prügisse uppuvad inimesed sisimas olla täiuslikud ning kardavad teha valesid otsuseid.

Sellist mõtteviisi pidasid psühhiaatrid varem obsessiiv-kompulsiivse häirega seotuks. Kuid uuemad uurimused näitavad, et asjade kogumine on iseseisev haigusseisund.

Selle kinnitamiseks uuris David Tolin 43 rämpsukoguja ajuaktiivsust.Teadlast üllatas haiglasliku kogumiskirega inimeste ajus toimuv. Kui otsus puudutas neile kuuluvaid pabereid, hakkasid aju otsustusvõimega seotud piirkonnad kiirkäigul tööle. Kellegi teise asjade üle otsustamine jättis samad ajuosad tavatult rahulikuks.

Tolini sõnul peab aju otsustamiseks töötama parajal määral. Liiga vähene aktiivsus ei lase süveneda. Liiga suurtel tuuridel töötav aju aga ei lase samuti otsuseid teha. Just see põhjustabki rämpsukogujate probleeme. Kodu täitvad asjade kuhjad ei tekita neis mingeid tundeid.

Kui selline inimene peab hakkama otsustama, mida minema visata, erutub tema aju ülemäära ning muudab ta täiesti otsustusvõimetuks.